Sport kui üks ühiskonna osa omab alati seoseid teiste alasüsteemidega. Eriti tihe on see seos nende ühiskonna sektoritega, mis môjutavad kôige olulisemalt elutegevust s.o. majandusega ja tööga. Kuigi tänapäeval ei eitata seda seost, on siiski selgusetu selle seose liik ja kvaliteet. Flisoofid, sotsioloogid, poliitikud ja haritlased on püüdnud vastust leida sellel probleemile ning välja on pakutud erinevaid tulemusi. Järgnevalt esitamegi kaks vastastikust mudelit. Sport kui ühiskonna soovitav partner. Liigutustegevused ja liikumine on universalne nähtus mida vöib kohata peaaegu kõikides kultuurides tantsude, mängude ja võistluste näol. Spordiliikumise esimene tüüpiline vorm kujunes siiski välja suhteliselt hilja seoses muutustega, mis on seotud majanduse, riikluse ja ühiskonnaga. Selles osas on
Ajamasina loomiseks peab olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini erirelatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju ajas rändamise teooria osas on kirjeldatud inimese teoreetiline võimalus ajas rändamiseks, mida me ka eelnevalt lühidalt esitasime, et edaspidi mõista inimese tehnilist ajas rändamist. Järgnevalt esitamegi lühidalt järjekorras neid pidepunkte, mis ongi absoluutseks põhialuseks inimese reaalsele ( tehnilisele ) ajas rändamisele: 1. Inimene rändab ajas ainult siis ja veelkord ainult siis, kui ta satub sellisesse aegruumi piirkonda, kus aegruum on üldrelatiivsusteooria järgi kõverdunud lõpmatuseni ( ehk aeg on aeglenenud lõpmatuseni ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus on lühenenud samuti lõpmatuseni ehk dt = ds = ∞ )
trükis avaldamise luba, et ühel päeval võõra pagasiga ilmuda Vana-ajaloo ja Keelte Akadeemiasse juhul, kui meil ei peaks õnnestuma, mis on väga tõenäoline, pääseda oma isikliku pagasiga Prantsuse Akadeemiasse. Peab ütlema, et trükiluba anti meile lahkelt. Teatame sellest siin avalikult, et kummutada pahatahtlike inimeste väited, nagu oleks meil valitsus, kes on üsna jahedalt meelestatud kirjanduseinimeste suhtes. 4 Selle väärtusliku käsikirja esimese osa esitamegi nüüd oma lugejatele. Oleme sellele andnud sobiva pealkirja ja kohustume, juhul kui esimesel osal on niisugune menu, nagu ta väärib -- milles me muide sugugi ei kahtle --' avaldama kohe ka käsikirja teise osa. Vahepeal aga, kuna ristiisa peetakse teiseks isaks, kutsume lugejat nägema meis, aga mitte ' krahv de la-Fere'is, oma lobu või igavuse põhjustajat. Nüüd aga asugem jutustuse juurde. ESIMENE OSA I HÄRRA D'ARTAGNAN-ISA KOLM KINGITUST. 1625
annaabi.ee 
