Arvatakse isegi, et mõned liigid võisid viibida lühiajaliselt veest väljas, õhu käes. Üldiselt olid kuni 20 cm pikad, kuid on leitud ka erandeid. Näiteks Saksamaalt on leitud 2,5 meetri pikkune lülijalgne, kes on teadaolevalt kõige suurem lülijalgne, kes maakeral elanud. Eesti aladelt on meriskorpione leitud Siluri kivimitest, enamjaolt Saaremaalt, leitud on ka terveid skelette. (fossiilid.info) 10. Kalad 10.1 Rüükalad Rüükalad said oma nime nende keha esipoolt katnud paksu luuplaatidest rüü järgi. Neil puudusid hambad ja toitu haarasid lõugade teravate servadega. Toes oli kõhrest. Väikesed rüükalad oli 3-4 cm pikkused, suuremad ja harvemad olid kuni 11 meetri pikkused. Eesti aladelt on leitud palju Devoni ajastu erinevate rüükalade luuplaate. Nüüdseks on välja surnud. (fossiilid.info) 10.2 Luukilbilised kalad Luukilbiliste pead kattis ühtlane kilp ja nende silmad olid lähestikku selja poole. Keha tagaosa
.. Frakk: Frakk (White tie).See on ajalooline traditsiooniline ülikondmille juurde kuulub alatiselt kõva kübar.Seda kantakse tarditsioonilistel pidulikkel sündmustel. Ta on must ning soovitatav ei ole osta 100% villast, sest siis ta ei istu nii hästi. Juurde kuulub valge triiksärk topelt mansettidega. Särgile kuulub ärapööratud nurkadega püstkrae. Juurde valge kikiklips mis on frakki tunnuseks. Samuti sinna juurde kuulub ka valge vest, mis ei tohi frakki esipoolt välja paista. Taskusse läheb valge taskurätik kitsa triibuga, mis peab olema kinldalt nähtav. Jalga lähevad nööritavad õhukesest nahast lakk- kingad, millega koos peavad olema mustad siidsokid. Topelt mansettidel peavad olema väikesed nööbid. Kuid juurde kuulub must mantel. Naine paneb täispikka õhtukleidi, mis peab kinldasti olema pidulikust materjalist. Tegumood peab ka olema klassikaline - seal peab olema dekoltee, kas pikad või lühikesed varrukad, Tavaliselt ülespandud soeng
lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest) (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/devon.html). Joonis 7. Devoni ajastu meri Joonis 8. Rüükala Mõnikord nimetatakse devoni ajastut kalade ajastuks. Silmapaistval kohal olid nn. rüükalad (joonis 8). Neil mitme meetri pikkustel hiiglastel paksenes nahk enam kui sentimeetri paksuseks pead ja keha esipoolt kaitsvaks rüüks. Rüükalad toitusid peamiselt taimedest ja molluskitest, siis teised samal ajal elanud kalad, näiteks haid ja hailaadsed kohanesid röövpüügile. Devoni kihtidega on seotud suured naftamaardlad USA-s, Tatari, boksiidimaardlad Uuralis, paljud rauamaagi ning soolade leiukohad. Eesti devoni settekivimitest kaevandatakse klaasliiva (Piusa) ja rasksulavat savi (Joosu) (I. Arold, 1987). 2.5 Karbon
annaabi.ee 
