Rooma kirjanduse tuntuim nimi oli kahtlemata Publius Vergilius Maro. Vergiliuse unistuseks oli loobuda luuletamisest ning pühenduda filosoofiale, kuid Rooma riigi valitseja Augustus ootas riigi esipoeedilt eepost, mis tooks impeeriumile kuulsust. Vergilius töötas eepose kallal 11 aastat, siirdus viimistlustööks materjali ja inspiratsiooni koguma Kreekasse, kuid haigestus ja suri pärast kodumaale naamist. Ta leidis, et töö pole täiuslik, on lõpetamata, ning nõudis surivoodil selle hävitamist. Augustuse tahtel seda ei sündinud. Nii jäi järeltulevatele põlvedele alles eepos „Aeneis“ ehk „Lugu Aeneasest“.
pastoraalset luulet. Ent lisaks armastustemaatikale tõi Vergilius sisse ka Rooma päevakajalisi probleeme. Selle juures suutis autor säilitada meeldiva luulevormi, mis tegi temast Rooma kuulsaima ja enim austatud luulemehe. Järgmises poeemis ,,Georgica" ülistas Vergilius Itaalia loodust ja innustas põlluharijaid. Kuigi Vergilius oli luuletajana äärmiselt edukas, soovis ta pühenduda filosoofiale. Tema plaan nurjus, kuna toonane keiser Augustus ootas riigi esipoeedilt uut teost. Vergilius hakkas töötama eepose kallal. Ta oli väga põhjalik, veetis inspiratsiooni kogumise eesmärgil aega Kreekas, kuid haigestus raskelt. Oma surivoodil nõudis teose hävitamist, kuna leidis, et töö pole täiuslik ega lõpetatud. Augustus eiras mehe viimaseid sõnu ning nõnda jäi järelpõlvedele nautimiseks eepos ,,Aeneis", mis koosneb 12 laulust. ,,Aeneis" sarnaneb ,,Iliasega". Lugu Troojast põgeneva Aeneise rännakutest ning tema võitlustest erinevate hõimudega
teataval määral eeskuju Hesiodose poeemist "Tööd ja päevad", kuid ülistas Itaalia loodust ja põlluharija rasket tööd, tagamõtteks ka innustus kodusõdades laastatud põllumajanduse taastamiseks. Vergiliuse unistuseks oli loobuda luuletamisest ning pühenduda filosoofiale. Luuletamine oli talle tema täiuslikkusetaotlusest tulenevalt raske kunst. Kuid Rooma riigi valitseja Augustus ootas riigi esipoeedilt uut teost, mis tooks kuulsust nii valitsejale kui ka impeeriumile. Vergilius töötas eepose kallal üksteist aastat, siirdus viimistlustööks materjali ja inspiratsiooni koguma Kreekasse, kuid haigestus ja suri pärast kodumaale tagasijõudmist. Ta leidis, et töö pole täiuslik, ning nõudis surivoodil teose hävitamist. Augustuse tahtel seda ei sündinud. Nii jäi järelpõlvedele alles eepos "Aeneis" e "Lugu Aeneasest". Sellest ei kujunenud küll Augustuse
annaabi.ee 
