10. Termopasta tuleb ära siluda . 11. Pärast määrimist tuleks panna see emaplaadi socketisse. 12. Protsessor on kõige tähtsam ning see tuleks panna väga õrnalt sisse. 13. Jälgi kas protsessor on õigetpidi. 14. Peale protsessori peale panekut tuleks sinna peale panna veel jahuti . 15. Kontrolli kas jahuti on õigesti peal. 16. Järgmiseks paigaldad videokaardi emaplaadi külge. 17. Kinnita kruviga 18. Lisame mälud. 19. Lisame kõvaketta . 20. Lisada ka kõvaketta juhtmed 21. Kinnita esipaneelile audio-IEE 22. Keera kruvidega korpuse külge. 23. Ühenda selle juhtmed emaplaadile 24. Lisa USB pordid esipaneelile 25. Keera kruvidega kinni 26. Ühenda juhtmed emaplaadi külge. 27. Kinnita toiteplokk kasti külge. 28. Hakka juhtmeid paika panema. 29. Kontrolli ega juhtmed pole jahuti peal. 30. Veendu, et kõik vajalikud asjad oleksid olemas. 31. Kui kõik korras pane korpus peale . 32. Kui arvuti on kokku pandud, siis tuleks hakata juhtmeid arvutiga ühendama hakata. 33
võrgukiipi omavatel emaplaatidel ka Ethernet RJ45 pistikupesa võrgukaabli jaoks. Kui plaadil on integreeritud helikaart, siis on ka harilikult kolm pistikupesa kõlarite väljundi, mikrofoni ja välise helisignaali sisendi jaoks. Kui integreeritud helikaart toetab 5.1 (6.1) heli, siis on lisaks veel 2 pistikupesa tagumiste ja keskkõlari jaoks. Emaplaadi komponendid Kasutusmugavust silmas pidades on mitmedki moodsad arvutikorpused varustatud esipaneelile toodud USB, heli ja FireWire pistikupesadega, seetõttu on paljudel emaplaatidel ka lisapesad, kuhu ühendada esipaneeli vastavad juhtmed. Pistikupesadest tasub äramärkimist veel 2 või enam 3 nõelalist FAN1, FAN2 jne märgistatut. Neisse ühendatakse protsessori jahutusventilaatori kaabel, teise korpuse lisajahutusventilaatorite omad.
Üksikutel kallitel emaplaatidel on ka integreeritud FireWire IEEE1394, mille 12 sisendit samuti plaadil paiknevad. Samas on juba modernseid emaplaate, mis nn vanamoodsaid (legacy) liideseid enam ei kasutagi. Näiteks Abiti AT7MAX emaplaadil puuduvad nii jada, rööp kui ka PS/2 liidesed. Seeeest on aga plaadil palju USB 2.0 ja IEEE1394 pistikupesi, mis korvavad oma suuremate kiirustega kao. Kasutusmugavust silmas pidades on mitmedki moodsad arvutikorpused varustatud esipaneelile toodud USB, heli ja FireWire pistikupesadega, seetõttu on paljudel emaplaatidel ka lisapesad, kuhu ühendada esipaneeli vastavad juhtmed. Pistikupesadest tasub äramärkimist veel 2 või enam 3nõelalist FAN1, FAN2 jne märgistatut. Neisse ühendatakse protsessori jahutusventilaatori kaabel, teise korpuse lisajahutusventilaatorite omad. 7 8 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Emaplaat http://www.arvutiweb.ee/index.php
FireWire-port. Tuntud kui ka IEEE 1394 pordina-andmeedastuskiirus on kuni 400Mib/s, mistõttu ta on rohkesti andmeid tekitavate seadmete (nagu digivideokaamerad, veebikaamerad ja värvilaserprinterid) ühendamiseks väga populaarne valik. Windows 2000 ja XP tunnevad FireWire ära nagu USB-gi ning ta toetab kuni 63 seadet ühes pordis. Kui plaanid töödelda digivideot või osaleda videokonverentsidel, kaalu FireWire-pordi paigaldamist arvuti esipaneelile. Printeri rööpport. Ehhki seda on raske uskuda, on üks porditüüp püsinud PC XT ja AT päevadest peaaegu muutumatuna. Printeri rööppordid näevad välja ja töötavad peaaegu samamoodi nagu 1980. aastate alguses. Nad on peamiselt mõeldud printerite ühendamiseks. Erinevalt jadaportidest,liiguvad andmed rööpportides enam kui kaht juhet pidi. MIDI-port. Seda erilist porti kasutatakse MIDI-standardiga tuttavate muusikainstrumentide arvutiga ühendamiseks
Üksikutel kallitel emaplaatidel on ka integreeritud FireWire IEEE1394, mille 1–2 sisendit samuti plaadil paiknevad. Samas on juba modernseid emaplaate, mis nn vanamoodsaid (legacy) liideseid enam ei kasutagi. Näiteks Abiti AT7–MAX emaplaadil puuduvad nii jada–, rööp– kui ka PS/2 liidesed. See–eest on aga plaadil palju USB 2.0 ja IEEE1394 pistikupesi, mis korvavad oma suuremate kiirustega kao. Kasutusmugavust silmas pidades on mitmedki moodsad arvutikorpused varustatud esipaneelile toodud USB, heli ja FireWire pistikupesadega, seetõttu on paljudel emaplaatidel ka lisapesad, kuhu ühendada esipaneeli vastavad juhtmed. Pistikupesadest tasub äramärkimist veel 2 või enam 3–nõelalist FAN1, FAN2 jne märgistatut. Neisse ühendatakse protsessori jahutusventilaatori kaabel, teise korpuse lisajahutusventilaatorite omad. 6 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Emaplaat http://www.arvutiweb.ee/index.php
materjalist. Selleks tegime juba eelnevalt kirjeldatud etappe. Panime paika mõõdud ning lõikasime välja, liimisime igasse nelja serva liistud ning lihvisime mõlemad pooled. Sellele järgnevalt tuli otsustada, kuidas lahendada sahtli kere valmistamine. Peale otsuse tegemist alustasime sahtli kere tegemisega. Selleks lõikasime paksemast vineerist välja esipaneelist väiksemate mõõtudega plaadid, millest üks kinnitub esipaneelile ja teine jääb tagumiseks seinaks. Samuti lõikasime sahtli seinte jaoks õhemast vineerist plaadid, mille kinnitasime otsaplaatidele tavaliste kipsikruvidega. Seejärel asusime valmistama sahtlipõhja. Selleks oli meie juhendaja meile välja otsinud õhukest vineeri, mille peale kandsime laiuse ja pikkuse ning lõikasime välja sobiva plaadi. Pärast seda kontrollisime, et see sobiks sahtli põhja ning mõõtsime ära põhja üleval hoidvate liistude mõõdud
Täpsusklassina kasutatakse absoluutviga peamiselt mõõtude puhul. Mõõtevahendi täpsusklassi väljendavaks üldistatud karakteristikuks võib olla suhtpõhiviga. Suhtviga defineeritakse valemiga x x 100% . xl Kui täpsusklass on suhtpõhivea kujul, siis on seadme esipaneelile või skaalale kantud täpsusklassi tähis (= suhtpõhivea väärtus) ringi sees. Vene päritolu seadmetel võib olla suhtpõhivea tähiseks ka venekeelne sõna KLASS (joonis 21). 0.5 0.5 Joonis 21. Suhtviga 0,5%. 30 Mõõtmisteooria alused Digitaalsete mõõteriistade täpsusklassi esitamisel kasutatakse enamasti valemit absoluutvea arvutamiseks
annaabi.ee 
