Seisundiks ongi genereeritud sümbol. Seisundite tabel on täielik, kui tõenäosuste summa on üks. Kirjelduseks kasutatakse ka mõistet entroopia,mis on allika määramatuse mõõt. Näiteks kui kahe sümboli esinemise tõenäosused on võrdsed, siis määramatus on kõrge ehk rakse on määratleda milline sümbol järgmisena tuleb. Liiane allikas on allikas, mille puhul väljastatavate elementaarsete sümbolite esinevuse tõenäosused ei ole võrdsed. 3. Pidevad infoallikad. Erinevad liigid . Kirjeldused. (Slaididelt paragrahv 3, slaidid 1-4, 10) Pidevad infoallika väljundiks on näiteks elektrilised signaalid, mil juhtudel ajas muutub pinge ja vool ehk tegemist on juhusliku ajas muutuva protsessiga. Sellise pideva signaali kirjeldamiseks kasutatakse väljavõtteid signaalist. Olgu x väljavõtte juhuslik väärtus, millel on tõenäosustiheduse jaokstusseadus w(x).
G.T.Fechnerit. Ärritaja minimaalset mõjumäära, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks nimetatakse ärritaja maksimaalset mõjumäära, mis tekib adekvaatse aistinguga. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel , mis tekib veel esinevuse aistinguis, nimetatakse eristusläveks. Erinevuse tundlikkus on suhteline. Mida tugevam algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetakse aistida. Psühhofüüsika põhiseadus e Weber-Fechneri seadus: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teistpidi suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt
G.T.Fechnerit. Ärritaja minimaalset mõjumäära, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks nimetatakse ärritaja maksimaalset mõjumäära, mis tekib adekvaatse aistinguga. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes – mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel , mis tekib veel esinevuse aistinguis, nimetatakse eristusläveks. Erinevuse tundlikkus on suhteline. Mida tugevam algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetakse aistida. Psühhofüüsika põhiseadus e Weber-Fechneri seadus: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teistpidi – suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt
ühtlus talvel sagedus Joonis 4.5 Elanike poolt küsitud probleemide esinevuse jaotus vastavalt hoonepiirete õhupidavusele. 113 Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsis olulist rolli, mõjutab otseselt hoone küttekulusid ja sisekliimat. Tuleb aga meeles pidada, et hoonepiirded, küttesüsteem ja ventilatsioon moodustavad ühtse terviku
annaabi.ee 
