hüübimisprotsessis osaleva hüübimisfaktori puudulikkuse või aktiivsuse vähenemise tõttu. Häirub vere hüübimine, mis avaldub verejooksudena ja/või kauakestva veritsusena. Hemofiilia puhul tekivad üsna sageli iseeneslikud verejooksud liigestesse ning pehmetesse kudedesse ja mõnikord ka siseelunditesse. Haigus kulgeb erineva raskusega, sõltuvalt sellest, kui palju on säilinud hüübimisteguri funktsioon. Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Hemofiilia esinemissageduseks on üks haige 10 000 terve inimese hulgas. Kogu maailmas on hetkel orienteeruvalt pool miljonit hemofiiliahaiget, Eestis orienteeruvalt 80. Levinum on A-hemofiilia , mis tekib faktor VIII puudulikkuse tõttu. B-hemofiiliat, mis tekib faktor IX puudulikkuse tõttu, esineb harvemini. Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimisteguri geeni defekt, mis on X-kromosoomiga retsessiivselt päritav. Seetõttu esineb haigus perekonniti
energia ja aktiivsuse vähenemine; mõjutab söögiisu, unereziimi ja enesetunnet; depressiivne häire ning ajutine masendustunne ei ole üks ja seesama. Eestis 2000. aastal läbiviidud uuring näitas kõrget depressiooni esinemise taset eakate inimeste hulgas. raskemate depressioonide osa vanusega väheneb. Üle 64- aastastel meestel on raske depressiooni esinemissagedus umbes 2-3%, naistel 3-5%; kergemate depressioonide osa inimese vananedes suureneb: 65- aasta vanustel meestel esinemissageduseks 15-22%, naistel 19-30%. DEPRESSIOONI ISEÄRASUSED vanurite kaebusi ei võeta sageli kuulda, mistõttu on nende depressioon ka aladiagnoositud; depressiooni põhisümptomiks olev meeleolu alanemine ei pruugi alati olla põhiliseks kaebuseks; kunst eristada ,,normaalset" meeleolualanemist haiguslikust; väärtust omab kõik: patsiendi kehakeel, hääletoon, riietus, esitatavad vaevused ja ka eelinfo lähedastelt.
Sellest tulevad sageli eluohtlikud tagajärjed. Täielik seljaaju kahjustus on kõige stressirohkem kõigist traumadest, ühe hetkega on tervest inimesest saanud lamaja haige. Seljaaju kahjustuse juhtumite arv maailmas eristav 10,4 kuni 83-ni ühe miljoni elanikke kohta aasta jooksul. Üks kolmandik nendest on tetrapleegiaga patsiendid. Äge faasi elujäänute arv on 10,5 ühe miljoni kohta. (Jaansen, Nene jt 2011; 2) Euroopa riikides on seljaaju kahjustuse esinemissageduseks 10,4 kuni 29,7 uut juhtu ühe miljoni inimese kohta aastas (Wyndale jt 2006; 525-526) Eestis oli 2008. aastal 1358 vigastussurma, mis moodustas 8% kõikidest selle aasta surmajuhtudest. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009; 1) Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega paistab Eesti silma suure vigastussurrmusega oleme oma näitajatelt kolmandal kohal ning meist eespool asuvad vaid Leedu ja Läti. Vigastused on oluline rahvatervise probleem. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009;9)Vigastused
külastajale. Haigustekitajate spetsiifilisteks ründeobjektideks on hingamisteed, kopsud, seedekulgla, nahk, limaskestad, kuseteed, närvisüsteem ja vereringe. 4 HI jaotatakse eksogeenseteks ja endogeenseteks infektsioonideks. Eksogeenseid infektsioone põhjustavad mikroobid, millel on haigla keskkonnas või personali sees spetsiifiline reservuaar ning iatrogeenne ja olmeline ülekandetee. Nende esinemissageduseks loetakse vaid 10-30% kõigist HI-dest ning enamasti on need välditavad (90-100%). Endogeenseid infektsioone (HI-dest 70-90%) põhjustavad patsiendi enda organismis olevad haigustekitajad. Neid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarselt endogeensed HI tekitajad on inimese organismis olemas juba haiglasse sattumisel ning põhjustavad haigust kaitsevõime vähenemisel. Reservuaariks on haige oma mikrofloora. Sel juhul satuvad normaalse mikrofloora koostises olevad mikroobid
annaabi.ee 
