kristlikud süzeed sellistega, mille tähenuds on mõistatuslik ja avatud. Ohjeldamatu fantaasiaga paistsid silma GUSTAVE MOREAU (18261898) ja ODILON REDON (1840 1916), kes andsid mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Nende loomingus ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890.aastail oli Pariisis peamiseks sümbolistide esinemispaigaks Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong, mille zürii keeldus vastu võtmast sellist kunsti, mis kujutas reaalset elu või tavalisi inimesi, kuid tunnustas kõiki teoseid, mis kujutasid midagi imepärast või müstilist, hoolimata nende stiilist. Mitu rahvusvahelist tuntud, enamasti akademistliku vormikäsitlusega sümbolisti olid pärit Belgiast. Juugendliku vormiga teoseid lõi sveitslane FERDINAND HODLER (18531918) ja eriti hollandlane JAN TOOROP (18581928)
kristlikud süzeed sellistega, mille tähenuds on mõistatuslik ja avatud. Ohjeldamatu fantaasiaga paistsid silma GUSTAVE MOREAU (1826-1898) ja ODILON REDON (1840- 1916), kes andsid mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Nende loomingus ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890.aastail oli Pariisis peamiseks sümbolistide esinemispaigaks Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong, mille zürii keeldus vastu võtmast sellist kunsti, mis kujutas reaalset elu või tavalisi inimesi, kuid tunnustas kõiki teoseid, mis kujutasid midagi imepärast või müstilist, hoolimata nende stiilist. Mitu rahvusvahelist tuntud, enamasti akademistliku vormikäsitlusega sümbolisti olid pärit Belgiast. Juugendliku vormiga teoseid lõi sveitslane FERDINAND HODLER (Päev I,
Erineva laadiga maalijad(realistlikud, akademistlikud, modernsed). Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli de Chavannes. Ta oli tunnustatud ametlik kunstnik. Maalis algselt kindlat kristlikku süzeed. See asendus hiljem mõistatusliku temaatikaga. Redon paistis silma suurepärase fantaasiaga, andis nii mütol kui religioossetele tegelastele ebatavalise tõlgenduse. Töödes ei jäljendanud värvid reaalset vaid lõid muinasmaailma. 1890ndatel oli peamiseks esinemispaigaks ... zürii keeldus reaalse elu kujutamise vastu võtmisest, müstiline võeti vastu. Tunnustatud kunstnikke oli pärit Belgiast, Venemaalt. Belglane Ensor oli uuenduslik. Maalis nägemusi. Skulptor Rodini loomingut peetakse impressionistlikuks. Ta loobus klassikalistest vormidest. Püüdis skulptuuride pinna jätta nii, et see jätaks maalilise mulje. Teoste temaatika oli pigem sümbolistlik. Süübis inimeste hingeellu. Sümbolismi kõrvale tekkis mitmeid teisi stiile