üldkogumi keskmisest väärtusest – ÕIGE usaldatavusest (mida suurem usaldatavus, seda suurem valim) soovitud täpsusest (mida täpsemat tulemust tahan, seda suurem peab olema valim) väärtuste varieeruvusest üldkogumis (mida suurem dispersioon, seda suurem on valim) Keskmine esindusviga on oma sisult: vale keskmise valiku tulemusel tekkinud arvutusviga - esindusviga ei ole arvutusviga, valim esindab üldkogumit kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine - õige on ruutkeskmine!!! vahe ühe juhuslikult moodustatud valimi keskmise taseme ja üldkogumi keskväärtuse - küsitakse keskmist esindusviga, siin on ühe juhuslikult moodustatud valim...ei saa olla keskmine; siis on lihtsalt esindusviga väljavõtukeskmiste standardhälve - ÕIGE, keskmine esindusviga on väljavõtukeskmiste standardhälve (definitsioon) Hüpoteeside kontrollimisel:
Valimivaatluse korral 1. Usalduspiiride laius sõltub väärtuste varieerumisest 2. Suurema valimi kasutamisel usalduspiirid laienevad 3. Valitud usaldatavus ei avalda mõju moodustatava valimi suurusele 4. Keskmine esindusviga ei sõltu valimi suurusest 5. Suurem valimi kasutamine vähendab väärtuste varieerumist üldkogumis Esindusviga on oma sisult: 1. Viga mis tekib aritmeetilise keskmise ebatäpsuse tulemusena 2. Kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine 3. Väljavõtukogumi ja üldkogumi struktuurid erinevuse tulemusel tekkinud ebatäpsus 4. Ei ükski eelnevatest variantidest Mediaan 1. on korrastamata rea keskmine element 2. on alati moodist suurem 3. on alati geomeetrilisest keskmisest suurem 4. normaaljaotuse puhul on moodiga võrdne 5. ei ükski Standardhälve 1. leitav dispersiooni ruuduga 2. paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus 3
keskmine). Kui suur peaks olema valim? Valemiga n=z(alfa kahendikku)*standarthälbe ruut/Druuduga. Vastuseks tuli 171 On antud kolme aasta jooksul, esialgne 100, pärast 200. Leida keskmine juurdekasvutempo 1. 10 ühiku 2. 20% 3. 41,4% kasvutempovalemiga 1,41-1=41,4% 4. Mitte ükski neist Esindusviga on oma sisult: 1. Viga mis tekib aritmeetilise keskmise ebatäpsuse tulemusena 2. Kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine 3. Väljavõtukogumi ja üldkogumi struktuurid erinevuse tulemusel tekkinud ebatäpsus 4. Ei ükski eelnevatest variantidest Mediaan 1. on korrastamata rea keskmine element (korrastatud) 2. on alati moodist suurem (vb olla ka väiksem) 3. on alati geomeetrilisest keskmisest suurem (kindel seos puudub) 4. normaaljaotuse puhul on moodiga võrdne 5. ei ükski Normaaljaotuse puhul standarthälve +-1 annab kogu kõverast 1
järgmiselt: p1 p p n p – alternatiivse tunnuse osatähtsuse keskmine esindusviga; p – alternatiivse tunnuse osatähtsus; p1 p – uuritava alternatiivse tunnuse dispersioon. Keskmine esindusviga kordumisteta valimi korral Kordumisteta valimi korral näevad keskmiste esindusvigade arvutusvalemid välja järgmiselt: 2 n x' 1 n N kus n/N on väljavõtukogumi osatähtsus üldkogumist ja 1 – n/N väljavõtuga hõlmamata jäänud üldkogumi osa. Valemis kasutatud tähistused: x' – keskmine esindusviga keskväärtuse uurimisel kordusteta valimi korral; 2 – uuritava tunnuse dispersioon;
annaabi.ee 
