Liigid: 1) Juhuväljavõtt 2) Mehhaaniline väljavõtt 3) Tüüpväljavõtt 4) Seeriaväljavõtt 5) Kombineeritud väljavõtt Eristatakse kordumistega ja kordumisteta väljavõttu. Kasutamine: · Kõikne vaatlus raske, võimatu, kallis. · Kõikne vaatlus rikuks üldkogumi või hävitaks selle · Kõikse vaatlusega saadud tulemuste kontrollimine 22. Keskmise esindusvea ja piiresindusvea mõisted ja kasutamine kordumistega ja kordumisteta juhuväljavõtul ESINDUSVIGA:Vahet üld(N)- ja väljavõtukongumi(n) analoogiliste näitarvude arvväärtuste vahel nimetatakse esindusveaks. Mida suurem on keskmine esindusviga μ, seda hajuvam kujutlus saadakse üldkogumi oletatavast keskmises ja vastupidi, mida väiksem on μ, seda täpsemalt on määratav ka üldkogumi oletatava keskmise väärtus. Arvutatakse: Kordustega väljavõtu puhul :ruutjuur
4 kasutatakse aegrea tasandamisel (ÕIGE) 5 ei ükski Keskmine esindusviga 1 on vale keskmise valiku tulemus (me ei pea alguses valima, millist keskmist kasutame) 2 on väljavõtukeskmiste lineaarhälve (standardhälve) 3 vahe ühe valimi keskmise ja üldkogumi keskmise vahel (see on lihtsalt esindusviga, mitte ühe, vaid kõigi) 4 on ruutjuur valimite keskmiste dispersioonist (ÕIGE) 5 ei ükski Keskmise esindusvea tekkepõhjus? eksponentkeskmist kasutatakse õige variant: aegridade puhul nende tasandamiseks Normaaljaotuse puhul standardhälve +- 1 annab kogu kõverast a 99,97% b 99% c 90% d 64,..% on antud kolme aasta jooksul, esialgne 100 pärast 200. Leida keskmine juurdekasvutempo a 10 ühiku b 20% c 41,4% d mitte ükski neist õige tuleb 41,4% selle kasvutempo valemiga 1,414-1=41,4%
Vahet üldkogumi ja valimi analoogiliste näitarvude arvväärtuste vahel nimetatakse esindus-, väljavõtu- ehk representatiivsusveaks. µ x = µ - x 2 2 n ± µx = = ± µx = 1 - n n n N Keskmise esindusvea arvutamine - üldkogumis Etteantud tõenäosusega esindusviga nimetatakse valimi piiresindusveaks ehk väljavõtu piirveaks 2 2 n ± x = t ± x = t 1- Piiresindusviga - n , üldkogumi teadmisel n N 2 t 2 2 t t22N
· Üldkogumi parameetrite hindamine. Punkthinnangu andmisel antakse parameetri väärtuseks väljavõtukogumi mingi statistiku või statistikute kombinatsiooni arvväärtus. Me teame, et iga konkreetse punkthinnangu väärtus erineb hinnatava parameetri tegelikust väärtusest. Parameetri hinnangu ja tegeliku väärtuse erinevust nimetatakse esindusveaks. Selle tekkimise põhjuseks on väljavõtuvaatluse iseloomust tingitud valimi ja üldkogumi struktuuride erinevus. Esindusvea väärtuse määramine ei ole võimalik, sest see eeldaks parameetri tegeliku väärtuse teadmist. Üldkogumi parameetri vahemikhinnang on piirkond arvteljel, millesse hinnatav parameeter jääb teatud usaldatavusega. Vahemikhinnangul on mõned olulised omadused: usaldatavuspiirkond on seda laiem, mida suurem on usaldatavus ja seda väiksema täpsusega on määratud hinnatav parameeter. Mida suurem on
VALIMIVAATLUS Hüpoteesid on kindlasti igas variandis olemas Keskmine esindusviga 6. on vale keskmise valiku tulemus (me ei pea alguses valima, millist keskmist kasutame) 7. on väljavõtukeskmiste lineaarhälve (standardhälve) 8. vahe ühe valimi keskmise ja üldkogumi keskmise vahel (see on lihtsalt esindusviga, mitte ühe, vaid kõigi) 9. on ruutjuur valimite keskmiste dispersioonist (ÕIGE) 10. ei ükski Keskmise esindusvea tekkepõhjus on kindlasti eksamil Valimi kohta on kindlasti ka ülesanne (vahemikhinnang või valimi suurus) Valimi teema on sarnane hüpoteeside teemaga (eksamil on need läbipõimunud) DISPERSIOONANALÜÜS ÜL ei tule Kindlasti on teooria küsimused mida rühadesisene ja rühmadevaheline dispersioon näitavad, Q2+Q1=Q ja et usaldusväärsuse kontrollimiseks tuleb vaadata dispersioonidesuhet
mis on sarnane valiku sammu väärtusele. o Klastervalik (ka tüüpvalik) võimaldab vähendada ohtu, et valim võib juhuslikult osutuda mitterepresentatiivseks. Selle meetodi korral jaotatakse üldkogum kõigepealt ühetüübilisteks osadeks ning valimisse võetakse elemente proportsionaalselt igast osast eraldi. Valimi selline moodustamine võimaldab lähendada valimi struktuuri üldkogumi struktuurile ning seega luua eeldused esindusvea vähendamiseks. Näiteks kui ettevõttes töötab 800 meest ja 200 naist, siis valim peaks kajastama suhte 4 meest 1 naise kohta. Iga osakogumi puhul valitakse liikmed juhuslikult. Tegemist on küllalt erapooletu valikumeetodiga, mis reeglina annab esindusliku valimi, kusjuures valimi maht võib olla suhteliselt väike. Probleemiks on see, et eelnevalt on vaja omada täpset informatsiooni
annaabi.ee 
