Johann Köler(1826-1899) Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1)Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2)Ajaloomaal - *Herakles toob Kerberose põrguväravast *Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal *Truu valvur 3)Eesti-ainelised tööd: *Fr. R. Kreutzwaldi portree *Ema portree , *Isa portree mõlemad lihtsad ja siirad *Ketraja ehk Katkenud lõng 4)Itaalias kujunesid Köleri lemmikzanriteks portree ja maastik. Nt: *Itaallanna lastega ojal kaunis ja
kuidagi kohatult võõrastetuppa laiali paigutatud. Albert istub, samal ajal kui kuninganna Victoria seisab, ja see on ainus vihje naise kõrgemale seisusele. See maal ei olnud mõeldud avalikkuse silmadele, vaid riputati elutuppa Windsoris, kus see kuninganna väite kohaselt näis ,,täiesti meeldiv ja rõõmsameelne". Edwin Landseer ,, Windsori loss nüüdisajal" (1840-1845). Teisi valitsejate maalijaid: Tizian, Jacques-Louis David, Gilbert Stuart. ESINDUSPORTREED. Portreede tellimise üks peamisi impulsse on alati olnud suurustlemine. Kui paljud portreed on üksikule vaatajale, näiteks eemalviibivale sõbrale või armastatule mõeldud isiklikud teadaanded, on palju enamad neist suunatud laiemale publikule, maalitud selleks, et domineerida ruumis ja olla suunatud massidele. Vähesed portreetüübid kujutavad modelli suursugusust, glamuuri ja üleolekut mõjusamalt kui elusuurune, täispikkuses esindusportree
eemal, põhiliselt Peterburis, kuid reisis ka Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. 1867 sai professoriks. Eestis käies, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1) Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja ning Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2) Ajaloomaal - nt · Herakles toob Kerberose põrguväravast · Tulge minu juurde (Kristuse figuur Tallinna Kaarli kiriku apsiidil) See töö oli ainuke, mida eestlased Köleri eluajal laiemalt tundsid · Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal · Truu valvur natuke ilutsev, salongilik
Kodus Eestis käies matkas ka siin ringi, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe, suhtles rahvusliku liikumise tegelastega. Esines näitustega mitmel pool välismaal. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline, täpsemalt veel selle suuna sees romantilis- klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1) Esindusportreed need tagasid Kölerile ametliku tunnustuse ja sissetuleku, ehkki väga suurt loomingulist vabadust ei pakkunud. On hulk portreid tsaaridest (Aleksander II ja III) ja nende pereliikmetest. Selle zanri näiteks: · Vürst A. M. Gortsakovi portree (1867, selle eest sai Köler professori tiitli) · Doktor Philipp Karelli portree (Karell oli eestlasest arst, kes jõudis kõrgele kohale tsaari õukonnas, Köleri sõber) · Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine)
annaabi.ee 
