sakslaste üliõpilaste ( Saksamaal) repressioonideks. BISMARC Preisi valitsuse juht, koos kuningaga viis läbi sõjaväereformi ja juhtis riigi eelarvet. Tema siht muuta riik suureks ja võimsaks sõjalise jõuga. FRIDERICH WILHELM I Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, sõdurkuningas, suure armee looja, marsisamm, garnisonide tekkimine, üldine koolikohustus, manufaktuurid. FRIEDRICH II Vana Fritz, suhtus eitavalt parlamenti ja esindusorganitesse, reforme peab läbi viima valitseja, monarh toetus ametnikkonnale, talurahvapoliitika uued külad ja talud ning uued maakoolid. WILHELM I surus läbi enda kroonimise kuningaks, PREISI KUNINGRIIGI LOOMINE ja Preisi teaduste akadeemia. *REFORMIKATSED SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI EEL Vaata TURGOTI ja NECKERIT. *AUGUSTIDEKREEDID : / Feodaalid kaotasid väljaostuta isiklikud eesõigused / Kaotati talupoegade kohustused / Kaotati kirikukümnis
kogu valijaskonna poolt, seega on rahva osavõtt valitsemisest piiratud hääletamisega. Oluline on see, et esindajaid oleks piisavalt palju esindamaks võimalikult laia kodanikkonda ja et esindajad valitaks välja mitme konkureeriva kandidaadi hulgast nende omavahelise võistluse tulemusena ja rahva poolt osutatud toetuse alusel. Esindusdemokraatia põhiküsimus on, kuidas hoida usaldusväärset ja efektiivset sidet valijate ning valitute vahel. Omane tendents on, et kord juba esindusorganitesse valitud rahvaesindajad valitakse suuremalt jaolt ikka ja jälle tagasi. Mida püsivamalt ja pikemalt selline valitsev poliitiline eliit paigal püsib, seda enam eemaldub ta lihtrahva tahte arvestamisest, kuni rahva arvamuse ignoreerimiseni välja ning seda enam kaldub selline eliit korruptsiooni. Ainsaks tõsiselt toimivaks vahendiks sellise korruptsiooni vähendamiseks on rahvaesindajate sunduslik ümbervalimine ja väljavahetamine nagu seda tehakse USA kongressi liikmetega.
1. Volitatud delegaadi teooria – saadik on vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid. 3 2. Diskreetse esindaja teooria – saadik on rahva täievoliline esindaja, kes kuni järgmiste valimisteni tegutseb oma parema äratundmise kohaselt. Esindusdemokraatiale on omane tendents, et kord juba esindusorganitesse valitud rahvaesindajad valitakse suuremalt jaolt jälle tagasi, sõltumata sellest, kuidas nad on oma ülesannetega hakkama saanud. Valija ei hääleta temale tundmatu kandidaadi poolt, seega üldsusele tuntumad kandidaadid saavad automaatselt suurema toetuse. Kõik poliitikud teavad seda ja seepärast püüavad kandidaadid kasutada kõiki vahendeid ja kulutada suuri summasid, et oma nimi valijatele tuntuks teha. Kellel on võimalus kasutada suuremat raha iseenda reklaamimiseks, sellel
1977. aasta põhiseaduse jõustumiseni NSVL-is töörahva saadikute nõukogu). Kandidaate nõukogudesse seati üles tootmis-territoriaalsel põhimõttel, s.t. vastaval territooriumil tegutsevasse nõukokku seadsid kandidaate üles töökollektiivid, kusjuures need kandidaadid faktiliselt eelnevalt kooskõlastati sama tasandi parteiorganitega. Kõige sellega saavutati, et nn. juhuslik isik esindusorganitesse ei saanud. Formaalselt olid valimised vabad ja salajased, faktiliselt oli võimalike sanktsioonide ähvardusel võimatu valima mitte minna. Salajasus faktiliselt tagatud ei olnud, sest salajase hääletamise kabiini oli äärmiselt ebamugav kasutada. 2.kõigi tasandite nõukogude saadikud täitsid enda ülesandeid muu põhitöö kõrvalt. Ülemnõukogude istungjärgud toimusid paar korda aastas ja kestsid ainult mõned päevad. Madalamal tasandil toimus istungjärke sagedamini
annaabi.ee 
