variorganisatsioon aastatel 19201924. Töörahva Ühine Väerind moodustati Eesti kommunistlike ja kommuniste pooldavate sotsiaaldemokraatlike poliitiliste erakondade ja ametiühinguorganisatsioonide poolt vastavalt Moskvas 1921 peetud Kominterni III kongressi otsusele, mille kohaselt loobuti nõukogude võimu kehtestamiseks avalikust konfrontatsioonist demokraatlike riikide valitsustega ning valiti "võitlusviisiks" osalemine riikide poliitilises esindusorganites kasutades selleks legaalseid poliitilisi väljundeid. 1. detsembri putsikatse Kaitsepolitsei arreteerimised ja hukkamised (V. Kingissepp 1922). 1924 jaanuar likvideeriti kõik kommunistlikud organisatsioonid, tühistati nende saadikute volitused, suleti ajakirjandus. 16 Nõuk. valitsuse sekkumine, vahetati vangistatud eestlasi välja kommunistide vastu, need tagasi ja tegutsema
variorganisatsioon aastatel 1920–1924. Töörahva Ühine Väerind moodustati Eesti kommunistlike ja kommuniste pooldavate sotsiaaldemokraatlike poliitiliste erakondade ja ametiühinguorganisatsioonide poolt vastavalt Moskvas 1921 peetud Kominterni III kongressi otsusele, mille kohaselt loobuti nõukogude võimu kehtestamiseks avalikust konfrontatsioonist demokraatlike riikide valitsustega ning valiti "võitlusviisiks" osalemine riikide poliitilises esindusorganites kasutades selleks legaalseid poliitilisi väljundeid. 1. detsembri putšikatse Kaitsepolitsei – arreteerimised ja hukkamised (V. Kingissepp 1922). 1924 jaanuar likvideeriti kõik kommunistlikud organisatsioonid, tühistati nende saadikute volitused, suleti ajakirjandus. 16 Nõuk. valitsuse sekkumine, vahetati vangistatud eestlasi välja kommunistide vastu, need tagasi ja tegutsema
proletariaadi diktatuur, iseseisva Eesti muutmine Nõukogude Liidu osaks. Töörahva ühine väerind- Töörahva Ühine Väerind oli Eesti kommunistide legaalne variorganisatsioon aastatel 19201924. See oli moodustatud Eesti kommunistlike ja kommuniste pooldavate sotsiaaldemokraatlike poliitiliste erakondade ja ametiühinguorganisatsioonide poolt. Moskvas 1921 peeti Kominterni III kongressi, mille kohaselt valiti "võitlusviisiks" osalemine riikide poliitilises esindusorganites kasutades selleks legaalseid poliitilisi väljundeid. 1. detsembri putsikatse- 1924. aasta suvel hakati tegema ettevalmistusi relvastatud riigipöördeks. Nõukogude Liit ja Komintern toetas rahaliselt. Nõukogude juhtkond võttis enda peale mässuplaani ettevalmistamise, toimetati kohale mässujuhid. Eesti piiri äärde viidi sõjalaevad ja väed. PLAAN: Võitlussalgad üheaegselt peavad hõivama strateegilised objektid