seadus ning selle seaduse alusel kehtestatud õigusaktid, aga ka mõned töölepingu seaduse alusel välja antud määrused. 4. Tegevdirektoriga sõlmitud tööleping. Mõne aja pärast valitakse ta ka juhatuse liikmeks. Juhatuse liikme kohustustusi (ilma tasuta) täidab ta tegevdirektori tööülesannete kõrval. Mis saab töölepingust? Tegevdirektor ei või töötada juhatuse liikmena kuna see ametkoht kattub (vähemalt osaliselt) juhatuse liikme juhtimis- ja esindusfunktsioonide teostamisega. Muidugi võib juhatuse liige ka tegevdirektorina tööle asuda ning tegedirektor võidakse valida juhatuse liikmeks - sellisel juhul tuleb aga eelnev leping lõpetada (või teatud juhtudel peatada). 5. OÜ-l vaja korraldada raamatupidamine - ei suuda otsustada, kas võtta raamatupidaja tööle töölepinguga või teenusena? Palun andke nõu, tooge välja lep. piiritelmise kriteeriumid.
Riik hakkas sekkuma inimeste eraellu, algas poliitiline tagakiusamine. Riikliku diktatuuri toetamiseks loodi riiklik julgeolekupolitsei ja salapolitsei. Majanduses kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid sõjavarustuse tootmiseks. Saksamaa välispoliitika muutus sõjakaks, seati sisse üldine sõjaväekohustus ja loodi palgaarmee - Wehrmacht. Peale esimest maailmasõda oli Suurbritannia läbinud pika arengutee demokraatliku riigina. Seadusi võttis vastu parlament, monarh oli vaid esindusfunktsioonide täitmiseks. Majanduslik langus 1920 aastate keskel mõjutas Suurbritanniat vähem, mistõttu rahva rahulolematus oli väiksem kui näiteks Saksamaal. Prantsusmaa majanduslik areng oli parem kui teistes Euroopa riikides. Samuti soodustas demokraatia arengut Prantsusmaa pikk demokraatlik traditsioon oli ju Prantsusmaa vabariik juba 1870 aastast alates. Samuti suurendas prantslaste usku demokraatiasse võit esimeses maailmasõjas. Samuti tegutses Prantsusmaal palju parteisid
Kõrgeim organ- liikmete üldkoosolek. Otsustab kõik juhtimise küsimused, mis pole pandud teiste organite pädevusse. Igal liikmel 1 hääl. Tähtsamad küsimused nõuavad kvalifitseeritud häälteenamust (erinorm MTÜS § 23 lg 1.1 - eesmärgi muutmine, milleks on vajalik 9/10 liikmete nõusolek. Üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ning otsuse tühisuse ja kehtetuse alused on sarnased äriühingutest kapitaliühingutele. Juhatus on esindus- ja juhtorganiks (MTÜS § 26). Esindusfunktsioonide teostamiseks piiratud ulatuses võib moodustada põhikirjaga ka teisi organeid (MTÜS § 31). Juhatuse esindusõigust on võimalik erinevalt äriühingute juhtorganitest piirata täiendavalt (MTÜS § 27 lg 7- kinnis- ja registreeritud vallasasjade võõrandamine ja asjaõigustega koormamine lubatud üksnes üldkoosoleku otsusega). 13.5. Lõpetamine Lõpetamise osas põhimõttelist laadi erinevused võrreldes äriühingutega puuduvad (MTÜS § 37-54).
annaabi.ee 
