Me saame õppida, hääletada, valida ja meil on sõnavabadus, mis on minu arvates pea kõige tähtsam ja olulisem osa demokraatia juures. Rosseau rõhutab pidevalt, et vabadus tähendab kuulekust üldisele tahtele ja nii see peaks olema ka. Loomulikult ei ole võimalik, et igaüks saaks oma tahtmist ning just sellepärast on olemas erinevad erakonnad, mis on suunitlenud end erinevate inimrühmade vajadustele. Võitja on küll see, kes sai enim hääli aga esindatuks jäävad ka erakonnad, kes said natukese vähem ja sellega ongi kõigi inimeste huvid esindatud riigikogus ning sellega riigi juhtimises. Üldine tahe on saavutatud ja igaüks oma arvamuse esindaja valinud. Iga inimene saab oma isikliku tahet avaldada läbi meedia või muu infot levitava kanali ja sellega avaldada sõnavabaduse kaudu oma arvamust. Põhiseaduse muutmiseks saab iga kodanik anda oma poolt või vastuhääle osaledes sellega otseselt poliitikas, toimuvad ka
Autor: Rein Toomla Selle artikli autor on arvamusel, et Eestis võib hakata tekkima spetsiifiline valimistulemuste süsteem, mis võib ka tulevatel valimistel iseloomulik olla, sest seda on juhtunud juba kaks korda järjest. Selleks, et seda järeldust teha, tuleb võrrelda Eesti Riigikogu valimisi teiste riikidega. Kahel viimasel valimisel on esindatuks saanud kuus erakonda, mis küll ei anna alust arvamiseks, et ka järgmistel valimistel samaarv erakondi esindatuks saavad. Küll, aga tekib küsimus, kas meil on piisavalt erakondi esindatud? Maailmakogemust silmas pidades on meil Riigikogus esindatud veel vähe erakondi. Kõige ligemal oli Eesti maailmakogemusele 1995. aastal, kui Riigikogus oli esindatud seitse erakonda. Kui meil ei oleks 5% künnist, siis oleks
Nakasone pidas peaministrina vastu siiski kuni 1986. aastani. 1980. aastate lõpp tõi endaga Jaapanis kaasa uue ajastu alguse. Jaanuraris 1980 suri keiser Hirohito. Novembris 1990 krooniti keiser Akihito ja algas universaalse rahu saavutamise ajastu. Jaapanis algas majanduslik stagnatsioon: tõus oli vähene, mitmel aastal puudus täiesti. 1993. aasta parlamendivalimised said pöördepunktiks Jaapani sisepoliitilised ajaloos. LDP jäi küll kõige arvukamalt esindatuks, kuid tugevate fraktsioonidega olid ka Komei- to ning Jaapani Uus Partei. Jaapani Sotsialistlik Partei, mis oli aastal 1991 hakanud end inglise keeles nimetama Jaapani Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks. 1992. aastal puhkenud uus korruptsiooniskandaal õõnestas veelgi Jimin- To positsioone. Mitu väikest gruppi lõi parteist lahku. Uueks peaministriks sai Jaapani Uue Partei liider Hosokawa Morihiro, endise peaministri Konoe tütrepoeg