mis on Jamaica üks suuremaid sissetulekuallikaid. Riigikord Jamaica on konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on Suurbritannia monarh (praegu Elizabeth II). Tema võim on põhiliselt sümboolne. Monarhi esindab saarel kindralkuberner, kellel on riigipea roll. Vabariigi pooldajate arv on Jamaical viimasel ajal kasvanud ja tundub, et lähitulevikus monarhiast loobutakse . Jamaica parlament on jagatud kaheks kojaks Esindajatekojaks ja Senatiks. Esindajatekoja liikmed valitakse otse. Enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks. Senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt. Jamaical on kaheparteisüsteem: kordamööda on võimul Riiklik Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei. Vallad Jamaica on jagatud 3 maakonnaks (Cornwall, Middlesex, Surrey) ja need 14 vallaks: Clarendon Hanover Kingston Manchester Portland Saint Andrew Saint Ann Saint Catherine Saint Elizabeth Saint James Saint Mary
eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus – kodanlus, talupojad ja töölised – moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahulolematust. 30. USA põhiseadus, selle allikad 1783. aastal rahuleping inglastega Riigipea president, valitakse iga nelja aasta tagant Kongress (jaguneb Esindajatekojaks ja Senatiks, mis koosneb osariikide esindajatest) Ülemkohus. Igal osariigil oma esinduskogu ja niisugune osariigi valitsus, nagu rahvale meeldib. President, Kongress ja Ülemkohus tasakaalustavad üksteist (võimude lahususe printsiip) 31. Code Napoleon Prantsuse kodifikatsioon a. Reformides realiseeriti valgustuse võimude lahususe teooria Code Napoleon (1804) - isiku-, asja- ja kohustusteõigus
elanikku (2007). Pealinn peaaegu 3 miljoni elanikuga Buenos Aires. Argentina on jaotatud 23 provintsiks ja 1 pealinna liiduringkonnaks. Riigikeeleks on hispaania keel ja rahaühikuks Argentina peeso. Austraalia on föderatiivne vabariik, mille riigijuht kui ka valitsusjuht on 4 aastaks rahva poolt valitav president, kes nimetab ametisse ministrid ja kel on ka osaline vetoõigus. Seadusandlik organ on kahekojaline Rahvuskongress, mis jaguneb Senatiks ja Esindajatekojaks. Valida võivad vähemalt 18-aastased ja valimine on kohustuslik. Argentinas on mitmeparteisüsteem. Rahvusvahelise klassifikatsiooni kohaselt on Argentina vaba riik. 97% rahvastikust moodustavad eurooplaste (peamiselt hispaanlased ja itaallased) järeltulijad. Põlisrahvaid elab enamasti Põlisrahvaid elab peamiselt Gran Chaco piirkonnas ja Andides. 95% rahvastikust kõneleb hispaania keelt. Asustustihedus on väga ebaühtlane, keskmiselt elab 14 in/km2
Lisaks on kongresmenid valitud rahva poolt pigem nende isiksuse, aga mitte poliitilise partei kuuluvuse järgi, ning seega on valituks saanud justkui iseseisvad saadikud, kes esindavad oma ringkonda või osariiki, vastates just nende ootustele. Samuti on valitud esindajatel oma poliitika teostamiseks palju ressursse - suur isiklik personal ja mitmed privileegid, rääkimata kõrgest palgast, mis ametiga kaasneb. (Wilson, 1998, pp. 267-269) Kongress on kahekojaline ning on jaotatud alam- ehk Esindajatekojaks ning ülemkojaks ehk Senatiks. Esindajatekotta kuulub 435 liiget ehk esindajat, kes on valitud rahva poolt igast osariigist, proportsioonis osariigi elanikkonnaga. Ülemkotta kuuluvad aga 100 senaatorit, seega kaks senaatorit igast osariigist. (Wilson, 1998, p. 306) Ajalooliselt nimetas senaatoreid ametisse osariikide seadusandlik võim, see aga muudeti 1913. aastal 17. põhiseaduse parandusega ümber nii, et edaspidi toimuks nende määramine otsevalimiste teel
annaabi.ee 
