Sõda kurnas enneolematult mõlema poole majandust, seetõttu kannatas valusalt ka tsiviilelanikkond. Esimene maailmasõda oli totaalne sõda, mille ohvrite üldarv ulatus kümne miljonini. E.M. Remarque raamat „Läänerindel muutuseta“ annabki ülevaate esimese maailmasõja õudustest ja olemusest läbi peategelase Paul Bäumeri silmade. 3 I PEATÜKK Rindeni oli üheksa kilomeetrit. Esiliini mehed vahetati välja ja nad said süüa. Oli palju surnuid ja sellepärast oli palju toitu üle jäänud ning mehed nõudsid omale lisaportsjoneid. Punase tomatipeaga katlajumal polnud nõus neile seda andma. Mehed läksid juba äärepealt kaklema, kuid siis tuli leitnant ja käskis meestele lisaportsjonid anda. Söögiks said nad rasva ja lihaga keedetud ube. Jagati veel välja topelt suitsuportsjonid. Igaüks sai kümme sigarit, 20 sigaretti ja kaks tükki närimistubakat.
lükata, tehes lähivõitluse raskeks. See on koht, kus lühike leegionäri gladius on kasulik, hoituna madalal ja kasutates torkerelvana, samal ajal kui pikemaid Keldi ja Germaani mõõku on võimatu kasutada. Kuna vastase asetuse lõhkumine on väga tihti lahingu võitmise võti, siis oli Kiilu taktika eluliselt oluline Rooma armee asetus. (Cavazzi 2012) Saag oli kiilu vastastaktika. See on eraldunud üksus, kohe esiliini taga, võimeline kiireks küljetsi liikumiseks, et täita iga auku või lõhe, mis võivad tekkida ja tugevdada iga kohta, kus on märgata nõrgenemist. (Ibid) Kobarateks jagunenud taktika (lisa 8) on laialt paigutunud üksuste rida, vastuseks tihedalt pakitud ridadele, mis on väga tüüpilised leegionäride taktikale. See võimaldas suuremat liikuvust ja oleks leidnud palju kasutusi Rooma kindralite käsiraamatutes. (Ibid) Ratsaväe tõrjumise taktika (lisa 9) moodustakse nii
klienditeenindustase. 233. Kas laotöötaja peaks omama elementaar teadmiseid klienditeenindusest? Töötajatele peab olema selgeks tehtud ettevõtte klienditeeniduse strateegia ja töötajate roll selle strateegia elluviimisel. Töötajatel peaks saama väljaõppe kuna paljud kliendid puutuvad kokku ainult kõige madalamal astmel olevate töötajatega. 234. Kas ja kuivõrd on jaotusautode autojuht ettevõtte esindaja kliend juures? Sageli puutub kliendiga kokku ainult esiliini töötaja kelleks vib olla autojuht. Seetõttu on ettevõte esindatud paljude klientide jaoks ainult kõige madalamal astmel töötajate kaudu. On tähtis et need inimesed saaksid aru oma väga tähtsast rollist kliendi rahulolu saavutamisel. 235. Kas ja kuivõrd kujundab jaotusvedude autojuht klientide juures ettevõtte mainet? Väga palju mõjutab autojuht klientidele ettevõtte mainet. Kuna ta võib olla ainuke töötaja kes klientidega otseselt suhtleb