sotsiomeetrilist hindamist: koolis näiteks asuvad kõik eksperdi rolli ja annavad hinnanguid kaasõpilaste ning iseenda kohta. Siingi võetakse arvesse keskmised tulemused. Q-andmed saadakse isiksuse küsimustike abil. Isiksuse küsimustikud on subjektiivsed enesearuande testid. Q-andmed on subjektiivsed ja sisaldavad enam moonutusi. O-andmed saadakse objektiivsete testide abil. Objektiivsete testide puhul luuakse spetsiaalsed mikroolukorrad, mis soodustavad isiksuse põhiomaduste esiletulemist. Testide objektiivsus tagatakse sellega, et katseisikut ei informeerita mõõdetavatest omadustest. Cattell töötas välja süsteemi MAVA, mis paljude näitajate arvestamise järel võimaldas anda hinnangu inimese päritolu ja keskonna mõjust tema isiksuse eri omadustele. Burrhus Frederic Skinneri neobiheivioristlik teooria Burrhus Frederic Skinner sündis 1904. aastal Pennsylvania lähedal juristi pojana. Omandades
Kujundite klassifikatsioon · Eufoonia ehk ilukõla. Foneetilise tasandi kujundlikkust on nimetatud eufooniaks. Aristoteles nimetas eufooniat luulekeele omaduseks. Tänapäeval mõistetakse eufoonia all hääliku kujundlikkust, mis ei erista veel luulet proosast. · Kakofoonia ehk inetu kõla, ebaharmooniline kõla. Tavaline keel on alati kakofooniline. Kõlakujund tähendab ühe või mitme hääliku esilenihkumist ning kokkukõlade esiletulemist. Kõlakujundeid kasutab eeskätt luulekeel. · Alliteratsioon. Kaashäälikute kordumine · Assonants. Täishäälikute kordumine mets oli helde, laas oli lahke, mets oli helde andmemaie, 10 laas oli lahke lubamaie. · Anafoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea alguses. · Epifoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea lõpus.
htm 168 Tõlkimine rääkis tõlgitud keele spetsiifilisusest, kuid selle uurimine hoogustus just pärast korpuste rakendamist tõlketeaduses ja tõlkeuniversaalide idee esitamist. Sarnaseid küsimusi tõstatas ka Gideon Toury, kas arvas samuti, et tõlkimisel kehtivad teatavad seaduspärasused, mis muudavad tõlgitud teksti algupärasest erinevaks (Toury 1995). Tõlkeuurijad rõhutavad eelkõige tõlkekeele eripärade esiletulemist mingitel muudel põhjustel kui vead tõlkimisel. On oletatud, et mingisse keelde tõlgitud tekst erineb samas keeles kirjutatud algupärasest tekstist, ning pakutud ka välja, millised need erinevused olla võiksid. Kuigi ei ole tuvastatud, et erinevused oleksid universaalseid, kasvas uurimuste hulk just tõlkeuniversaale otsides ja tõestada või ümber lükata püüdes. Teema pakub jätkuvalt huvi ja tõlgitud teksti puudutavad üldistused