HANDO RUNNEL Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. a Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas(vaata!) talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti
teatrilavastaja teekonda hingerahu otsinguil, mida ikka ja jälle raamivad sulnid meelepildid merest („Meri, meri"). Lisaks veel „Liivaloss" oma eriti segaste inimsuhete sasipuntraga, „Maharaiutud pea" klassikalise armastuskolmnurgaga. Romaanid, mis kõik jutustaksid justnagu elust enesest. Iris Murdochi teoste eestindusi võib nüüdseks juba kahe käe sõrmedel üles lugeda. Murdoch astus kuuekümnendatel inglise kirjandusse juba eluküpse autorina. Enne esikteoste („Võrgu all" ja „Põgenemine võluri eest") ilmumist 1955. aastal oli ta „sahtlisse kirjutanud" juba kuus romaani. Murdoch'i teostes võib tunnetada filosoofi. Oma peenetundelisel moel arutleb kirjanik elu mõtte, armastuse, kurjuse, religiooni ja vabaduse olemuse üle. Kui tema esimesi romaane võiks pidada romantiliselt ratsionalistlikeks (teraste kriitikute arvates olnud neis märgata isegi tugevaid Jean Paul Sartre'i mõjusid), siis kuldsetel kuuekümnendatel kirjutab Iris
kes maalis Hupelist portree, mis kujutab teda neljakümne viiendal eluaastal. Hupeli lähedane sõber oli Rutikvere mõisnik Otto Friedrich von Pistohlkors, kellega tal oli tihe kirjavahetus. O. F. v. Pistohlkors oli Hupeli topogrrafia ja ajakirja kaastööline. Kuid koos Hupeli kirjandusliku kuulsuse tõusuga halveneb kiiresti tema vahekord Gadebuschiga, kes oli juba avaldanud mahategevad arvustused Hupeli esikteoste kohta Greifswaldi ajakirjas. Gadebusch oli Hupeli menukuse peale kade. Head suhted oli Hupelil kirjastaja ja raamatukaupmehe Johann Friedrich Hartknochiga. Too kirjastas algusest peale Hupeli teoseid ja varustas teda ning lugemisseltsi raamatutega. Teaduslik tegevus pastoriameti kõrval Oma uurimustöö ja teostega püüdis Hupel lastetut abielu mõnevõrra kompenseerida. Kõigile varasematele teostele on omane huvi seksuaalse või seksuaaleetilise temaatika vastu. Ta tundis