kehastaja, õppis tasahilju ära ka diskreetsema mängu reeglid, mõistaandmiste nõudliku kunsti. "Ma tahaks midagi toekamat ning sügavamale lõikavamat teha, ma ei tööta üle pea mitte väga ruttu,veel vähem võin ma ruttuga head luua. Ma tahaksin komöödiat luua, mis raamatuna ja näitelaval kestvama eaga oleks." on öelnud Vilde "pisuhänna" alguse kohta. Konfliktid ja sekeldused "Tabamata ime" näidendi ja esiklavastuse ümber andsid Vildele omakorda uut ainest näidendi "Pisuhänd" loomiseks. Vilde kirjutab sel teemal Bernhard Lindele: Kui ma "Pisuhännale" lõpupunkti panin, ütlesin naerdes naisele: "Soo, nüüd olen kõik arvustajad ja auhindajad ära vihastanud ei minu silmad kiitlikku kriitikat ega auhinda enam näe. Vilde tõi draamakirjandusse uued ained ja probleemiasetused(kunst, seltskond, äri küsimused). Pisuhänd on küllastaud kollisioonidega, tegelaste vahelised konfliktid algavad
saanud haridust parimates koolides, USA ja Inglise ülikoolides ning harutanud maailmale vaatama rikka inimese vaatevinklist. Kui arvat Harvardi ülikoolis polsimisel kaotatud silm, siis oli ta elu olnud muretu. Tema kirjandusliku töö kogemused piirdusid senini raadiosaadete kostamisega. Fredrick Loewe undis elu aga igasugusest eriti, aga rohkete ebaõnnestumiste perspektiivist. Ta sündis 1902. aastal Viinis. Tema isa, tuntud operetitenor Edmund Löwe oli "Lõbusa lese" esiklavastuse Danilo. 5-aastasel hakkas Fritz-Frederick sai temast alles Ameerika-klaverit õppima ja 7-aastasel komponeeris oma esimesed meloodiaid. 10- aastasel sai teamst Eugen d'Albert'I õpilane Belrliinis . 13-aastasel esines ta Berliinis sümfooniaorkestri saatel juba soolopianistina. 15- aastase nooruki slaagrit "Kathrin, sul on Berliini kauneimad jalad" müüdi kiiresti ära miljon eksemplari. Näis, et nooruki tulevikuedu suhtes ei saa olla mingeid kahtlusi. 1942
daamide kehastaja, õppis tasahilju ära ka diskreetsema mängu reeglid, mõistaandmiste nõudliku kunsti. "Ma tahaks midagi toekamat ning sügavamale lõikavamat teha, ma ei tööta üle pea mitte väga ruttu,veel vähem võin ma ruttuga head luua. Ma tahaksin komöödiat luua, mis raamatuna ja näitelaval kestvama eaga oleks." on öelnud Vilde "pisuhänna" alguse kohta. Konfliktid ja sekeldused "Tabamata ime" näidendi ja esiklavastuse ümber andsid Vildele omakorda uut ainest näidendi "Pisuhänd" loomiseks. Vilde kirjutab sel teemal Bernhard Lindele: Kui ma "Pisuhännale" lõpupunkti panin, ütlesin naerdes naisele: "Soo, nüüd olen kõik arvustajad ja auhindajad ära vihastanud ei minu silmad kiitlikku kriitikat ega auhinda enam näe. Vilde tõi draamakirjandusse uued ained ja probleemiasetused(kunst, seltskond, äri küsimused). Pisuhänd on küllastaud kollisioonidega, tegelaste vahelised konfliktid algavad
annaabi.ee 
