tuntud Coral Garden. AJALUGU Pora Pora iidne nimi, mis tähendab PÕHILISED TEGEVUSED: ,,esiklast", tuleb muistsest legendist. See kirjeldab esimese saare pinnale tõusmist · Sukeldumine peale Havai loomist, kui peajumal Taaroa · Snorgeldamine kala püüdes ta välja tõmbas. Samas ei ole · Veesuusatamine
siis läks pruut üksi... Ahne mulk: Rahvaseas liikus vanasti jutt mis rääkis Mulgimaa piiriks oleva Väiksest Emajõest ja mulgist: Kui mulk hakanud üle jõe ujuma ja uppunud, olla see õnnetus. Aga kui mulk jõudnud üle jõe, olla see olnud katastroof sest siis ta ostnud sealt kõik viljakandvad põllud ära! Mulgi suuren talun ootsive kik latse sündü. Siss tulligi kätte aig, ku laits akkas sannan äält tegeme. Peremiis juuss sanna manu ja kai ka oma esiklast. Tulli siss ussest vällä, nägu nal'la täüs. Sulane küsümä: ,,Mikeperäst sa nii rõõmusted?" -- ,,Tallu sünds ehtne mulgi peremiis." -- ,,Kost sa sedä aru said, et mulgi peremiis?" -- ,,Noh, tal ollive mõlepe kämbla rusikan," vastass peremiis." Kuna Mulgimaalt küüditati suur hulk inimesi, elab seal rohkesti sisserännanuid, seetõttu on ka õiget mulgi verd kahjuks varasemast vähem. Naljatlemisi võiks öelda, et õiget verd mulgi
karjusele leiba viima. Sellega loodeti head karjaõnne (Uip 1968: 3). Elu tähtsamate sündmuste seotus leivaga näitab, missuguse lugupidamisega suhtuti peatoidusse. Ka igapäevases elus austati leiba ja selle söömisel peeti kinni tavadest. Leibade vaalimisel oli kombeks teha pätsile sõrmedega augukesi. Mõnikord tehti leivale ka rist. Ristiti kas kõik leivad või ainult esimene, kusjuures seda leiba ei antud kunagi laenuks. Varem isegi seostati esiklast esimese leivaga, nimelt ei tohitud seda leiba anda kunagi laenuks teistele inimestele, sest siis oleks poeg muutunud kõlvatuks. Tänapäeval seda kommet enam ei täideta (Dines 1963: 86). Kedinkshi 'käeleib, valge leib' valmistatakse nisujahust. Enne ahjupanekut raputatakse talle peale jahu ja seetõttu on leivakoorik valge nagu jahu. Maitselt on leib soolane, sest erinevalt rukkileivast lisatakse sellele soola. Valget leiba ei vaalita kätega, vaid seda veeretatakse kausis
Laev tõsteti välja ning 2002.a. suveks õnnestus laev reservfondi toel täielikult taastada. Eesti Meremuuseum Hai - klassi jaht "Haili" AJALUGU Helsingi jahtklubi kommodor Eric Nummelin tellis uue jahitüübi joonised Gunnar L. Stenbäck'ilt, keda konsulteeris tehnilistes küsimustes Eric von Holst Eestimaa Merejahtklubist. 1930.a. oktoobris sündis jahiklass, mille Turus valminud esiklast esitleti esmakordselt 1931.a. Helsinki paadinäitusel. Jahi kere oli karveelplangutusega, tamme asemel kasutati valitud mändi. Suhteliselt odavast valuterasest kiil läks sujuvalt - nooljalt üle vöörtääviks. HAIst sai väga merekindel alus. Peale groodi kasutati vaid ühte väikest fokkpurje, kogupindala oli 19,60 m². TEHNILISED ANDMED Pikkus max 9,6 m, pikkus veeliini pidi 6,6 m, laius 1,90 m, süvis 1,10 m HAID EESTIS 1933.a
06.2001. aastal. 2001.a. novembritormis Pirita sadamas sai laev rängalt kannatada ning uppus poolenisti. Laev tõsteti välja ning 2002.a. suveks õnnestus laev reservfondi toel täielikult taastada. Hai - klassi jaht "Haili" AJALUGU Helsingi jahtklubi kommodor Eric Nummelin tellis uue jahitüübi joonised Gunnar L. Stenbäck'ilt, keda konsulteeris tehnilistes küsimustes Eric von Holst Eestimaa Merejahtklubist. 1930.a. oktoobris sündis jahiklass, mille Turus valminud esiklast esitleti esmakordselt 1931.a. Helsinki paadinäitusel. Jahi kere oli karveelplangutusega, tamme asemel kasutati valitud mändi. Eesti Meremuuseum Suhteliselt odavast valuterasest kiil läks sujuvalt - nooljalt üle vöörtääviks. HAIst sai väga merekindel alus. Peale groodi kasutati vaid ühte väikest fokkpurje, kogupindala oli 19,60 m². TEHNILISED ANDMED Pikkus max 9,6 m, pikkus veeliini pidi 6,6 m, laius 1,90 m, süvis 1,10 m HAID EESTIS 1933.a
annaabi.ee 
