Tammsaare kaldus elus eraklusele, kuid see ei tähendanud enda ühiskonnale vastandamist. Tammsaaret iseloomustas ühiskonnas toimuva teravapilguline jälgimine, põhjalik analüüs ning sekkumine äärmisel vajadusel. Ka kirjanduse arengusuundade suhtes ei jäänud Tammsaare kõrvaltvaatajaks: teda on mõjutanud XIX sajandi lõpu naturalism, nooreestlaste uusromantism (impressionism) ning 20.-30. aastate kriitiline- ja psühholoogiline realism. Kirjaniku esikjutud ilmusid 1900. aastal "Postimehes". Need olid noore gümnasisti katsetused, kirjutatud XIX sajandi eesti kirjanduse vaimus, võitlesid karskusaate eest ja esitasid pilte mõisamiljööst. Küpsema tulemuseni jõudis Tammsaare naturalistlike sugemetega külaelukujutustes "Kaks paari ja üksainus" (1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Autor näitab neis külarahva armetust ja vaimuvaesust, mis väljendub mõttetutes ja kurb-koomilistes riidudes ning nürimeelses alalhoidlikkuses.
Tammsaare kaldus elus eraklusele, kuid see ei tähendanud enda ühiskonnale vastandamist. Tammsaaret iseloomustas ühiskonnas toimuva teravapilguline jälgimine, põhjalik analüüs ning sekkumine äärmisel vajadusel. Ka kirjanduse arengusuundade suhtes ei jäänud Tammsaare kõrvaltvaatajaks: teda on mõjutanud XIX sajandi lõpu naturalism, nooreestlaste uusromantism (impressionism) ning 20.30. aastate kriitiline- ja psühholoogiline realism. Kirjaniku esikjutud ilmusid 1900. aastal "Postimehes". Need olid noore gümnasisti katsetused, kirjutatud XIX sajandi eesti kirjanduse vaimus, võitlesid karskusaate eest ja esitasid pilte mõisamiljööst. Küpsema tulemuseni jõudis Tammsaare naturalistlike sugemetega külaelukujutustes "Kaks paari ja üksainus" (1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Autor näitab neis külarahva armetust ja vaimuvaesust, mis väljendub mõttetutes ja kurb-koomilistes riidudes ning nürimeelses alalhoidlikkuses.
· tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Tammsaare varasem looming Kirjaniku esikjutud ilmusid 1900. aastal "Postimehes". Need olid noore gümnasisti katsetused, kirjutatud XIX sajandi eesti kirjanduse vaimus, võitlesid karskusaate eest ja esitasid pilte mõisamiljööst. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega. Loomingu I periood · peamiselt külaainelised jutud · lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast