,,Vargamäe on sunnitööliste paik, aga inimene ei saa sunnitööta läbi. Inimene ei oska ilma sunnitööta elada, olgu see sunnitöö vabatahtlik või teiste poolt peale pandud. (lk. 14) ,,Vargamäel ei sünni ju midagi muud, kui mis on juba lugemata hulk kordi sündinud laias maailmas. Rahvad ja kultuurid tõusevad ning langevad ning järeltulijad tosivad oma esivanemate tuhas ja põrmus ning ahervartel, olles uhked ja suurelised oma huvide sügavusest ja kustumata teadusehimust. Aga nagu esiisadel-emadel polnud kuigi suurt huvi ega lugupidamist oma kultuuri vastu, samuti on järeltulijatelegi nende eluasemed ja eluallikad üsna ükskõiksed asjad, mis võib iga tühise tuju või himukese rahuldamiseks muuta tuhaks ja põrmuks ning ahervarteks, et uutel järeltulijatel oleks jällegi põhjust milleski tosida ja oma tosimisega uhkustada ning rinda ette õieli ajada." (lk. 20) ,,Kui inimene on hakanud kord valetama, siis valetagu edasi. Nii kui ta katsub ühegi vale
kuidas nende maa saatust otsustatakse. Eestlaste vanemad pidasid omakorda läbirääkimisi rootslastega ja venelastega, kes sellal orduga sõdisid. On iseloomulik, et eestlastega tõepoolest peeti läbirääkimisi, arvestati nendega kui iseseisva jõuga. Sügava saladuskatte all valmistuti ülestõusuks võõrvõimude vastu. ÜLESTÕUSU KÄIK. Vastuhakk algas jüriööl, ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. See näitab, kui tõsi meie esiisadel taga oli. Talurahvarahutused olid keskajal igal pool enamasti sesoonse iseloomuga; külvi- ja lõikusajal tehti neisse tavaliselt vaheaeg. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik saks lased ja taanlased, kes kätte saadi, halastamata isegi naistele ja lastele, vähesed ellujäänud pagesid linnamüüride taha varjule. Ülestõus oli suunatud ka ristiusu vastu, tapeti kättesattunud vaimulikud. 10 000 eestlast kogunesid oma nelja kuninga
Mõtlemise areng on tema arvates seotud ühiskonna arenguga, kusjuures vahendajaks on ühikonnaliikmete kogemus. Mõtlemise operatsionaalset külge pidas Spencer muutumatuks. Kultuurierinevusi on ainult mõistete mahus, mitte nende tekkimise ja kasutamise seadustes: pärismaalane mõtleb samuti kui tsiviliseeritud inimene - aga vähem ja halvemini, sest ta teab meist vähem. Teatud mahuga mõistete moodustamiseks on vaja teatud pärilikke eeldusi: on vaja , et inimese esiisadel oleksid juba olnud teatud mahuga mõisted. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Spenceri konseptsioon toetus kahele tõestamata eeldusele: 1. Kultuurikeskkond on keerulisem kui loodus, ja moodne kultuur on keerulisem kui primitiivne kultuur. 2. Inimese psüühikal on seesama funktsioon, mis loomade omalgi: aidata organismil keskkonnaga kohaneda. Tema kontseptsioonist on jäänud tänapäeva kaks olulist asja: 1
annaabi.ee 
