..,olek}. xn = sisend; olek on minevikuga määratud seisund. 29.Mis esitab jadaloogika lülituse olekuid? 30.Asünkroonne triger. Triger millel puudub C(lock)-sisend. Sellele trigerile mõjuvad sisend signaalid alates saabumishetkest. 31.Takteeritav triger. Triger, millel on C(lock) sisend. Clock juhib trigeri tööd ajaliselt. 32.Taktimpulsi frondiga lülitatav triger. Triger, mille väärtus muutub ainult sisendsignaali muutumisel 1-st 0-ks (tagafrondiga sünkroniseeritav) või 0-st 1-ks (Esifrondiga sünkroniseeritav). 33.RS-triger. Reset-Set ühetaktiline triger. Asünk. 2 sisendit (R ja S) ja 2 väljundit (Q ja -Q). Sünk on lisaks C(lock). Keelatud kombinatsioon on R=1 ja S=1 34.JK-triger. Kahetaktiline. Sama, mis RS-triger, aint selle vahega et ei ole keelatud kombinatsiooni. J=1 ja K=1 kombinatsiooni puhul muudab ta oma väljundoleku vastupidiseks. 35.D ja T trigerid. D-triger ehk nihketriger. D(elay) on ühetaktiline. T-triger ehk loendustriger. Kahetaktiline. Lülitub ümber
mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. 4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal (kõrge-oomiline) ja metall. 5. Ajal. esimene. 2xNOR(või 2xNAND, siis madalaktiivne sisendite suhtes) rist tagasisidega (00-ei muutu, 11-keelatud). Asünk, puudub CLK. Sünkroonne, siis 2xAND, kummasegi CLK ja R või S. Esifrondiga: nool sisse, tagafron nool välja CLK-s. Pilet 10. 1. Wien'i sild 2. TTL loogika ja 2NING-EI 3. Flash ADM 4. 1 f. "0" alaldi 5. emitterijärgija 1. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. Siinuse generaator. 10pdf 2. TTL: „0”-0.
Ühtlasi peab tüürimpulsi vool kasvama piisavalt kiiresti (ca 1 A/s), et türistor avaneks kiiresti ja täielikult. Sõltuvalt muunduri skeemist antakse türistorile kas üks või mitu lühikest tüürimpulssi. Tüürimpulsi kestus on olenevalt türistori liigist ca 5 - 20 s. Lühema kestusega tüürimpulsi korral võib kasutada suuremaid tüürvoolu väärtusi. Tüürimpulss võib olla kas ristkülikukujuline või forsseeritud esifrondiga ristkülikukujuline, (vt. joonis 3.32) mis tagab türistori kiirema sisselülitumise ja väiksema tüürimisvõimsuse. Tüürimpulsid moodustatakse juhtseadmes. Tüürimpulsside vastava kuju formeerib aga samuti ka võimendab tüürimpulsse tüürlüli. Levinumaks tüürlüliks on impulsstrafoga tüürlüli, mis muudab ristkülikimpulsid forsseeritud esifrondiga impulssideks (joonis 3.32). Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised
kõrge või madal väärtus olenevalt skeemi tüübist. Kõrge potentsiaaliga sünkroniseeritav järjestikskeem lülitub ümber ainult siis, kui spetsiaalses sünkrosisendis on kõrge potentsiaal. Muul ajal võivad sisendite väärtused muutuda, kui j.s-is mingeid ümberlülitusi ei toimu. Frondiga sünkroniseeritavad järjestikskeemid lülituvad ümber, kui sünkrosisendis on kas esi- või tagafront olenevalt järjestikskeemi tüübist. Näiteks esifrondiga sünkroniseeritav j.s. lülitub ümber sisendite väärtuste järgi, kui sünkrosisendis toimub taktsignaali üleminek madalalt potentsiaalilt kõrgele, kuid muul ajal on ta suletud ja ei reageeri ühelegi sisendi väärtuse muutusele. Üleminekuks esifrondiga sünkroniseerimiselt tagafrondiga sünkroniseerimisele tuleb sünkrosisendi ette panna EI-element. 3.2. Trigerid (Latch, Flip-Flop) Mälu omadus olemas, vaja ajaparameetrit
järgnevas nullhetkes st väljalülitumine võib hilineda maksimaalselt poolperioodkestvuse võrra. Ka kõik türistoduse oluliseks türistoride puuduseks on see et nad ei talu järske pinge muutusi täpsemalt pinge muutumise korral võivad türistorid iseeneslikult avaneda, kui vahelduvvoolu võrgus on kvaliteetne siinuseline pinge siis praktiliselt seda ohtu ei ole. Praktiliselt liigub võrgus mitmesuguseid häireimpulsse, millised on küllalt järsu esifrondiga nende algseks põhjuseks häirete põhjustataks on võimsate seadmete sisse ja väljalülitamine, mille toimel tekib võrgupinge järsk muutus, need impulsid levivad võrkupidi laiali ja võivad põhjustada kontaktivabade lülitite vääravanemist. Häirete toime vältimiseks on kolm võimalust: 1. Varistorid - varistoride põhiomadus tema takistus sõltub rakendatud pingest, mida kõrgem pinge seda väiksem takistus ja häirete vastaselt toimivad nad nii et juhivad
annaabi.ee 
