Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja vedanta. Elu peale surma Üldine eshatoloogia (s.o. õpetus, mis saab maailmast kauges tulevikus) käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäeva sündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Hinduism keskendub ainult üksiku teispoolsele elule. Enamike hinduismi usundisüsteemide puhul on eshatoloogiliste seisukohtade keskmes õpetus karmast (lõikad seda, mida oled ise külvanud) ja sanaarast (transmigratsioonist). Vastavalt sansaarale (olemise ringile) on iga inimese praegune elu mõjutatud sellest, mida ta on teinud oma eelmistes eludes. Karmat võib defineerida kui iseeneslikult toimuvat õigusemõistmist. Iga teoga kaasneb tasu või karistus. Taassünnid maa peal võivad omakorda olla mistahes eluvormis, kas inimese, looma või ka taime kujul. Taassündi inimesena peetakse
purunemine I maailmasõja valguses, siit edasi-kuidas üldse tekitada klassiühtsust jne). Aga jätkakem lahendustega, mida tollal peeti mõeldavateks: 1. ortodoksne marxism (Plehhanov ja voldikud) püüab mainitud ebakõla ohjata üha dogmaatilisema haardega, mitte tulemusel tekkiv dialektiline materialism 19 tagab proletaarse revolutsiooni saabumise objektiivsete ajalooseaduste ja eshatoloogiliste visioonide esilemanamise kaudu. Arvati, et töölisklassi lõhenemine on näiline ja ühtsus saavutatakse nagunii Marxi majandusdeterminatsioon ju lubas! 2. Eduard Bernstein (1850-1932) revisionismis ületatakse ühiskondlik fragmentaarumine eetilis-poliitilise algatustega, mida koondab endas ajaloo tendentslik evolutsioon. Tema nägemus juba hülgab ajaloo objektiivse
purunemine I maailmasõja valguses, siit edasi-kuidas üldse tekitada klassiühtsust jne). Aga jätkakem lahendustega, mida tollal peeti mõeldavateks: 1. ortodoksne marxism (Plehhanov ja voldikud) püüab mainitud ebakõla ohjata üha dogmaatilisema haardega, mitte tulemusel tekkiv dialektiline materialism tagab proletaarse revolutsiooni saabumise objektiivsete ajalooseaduste ja 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 20 eshatoloogiliste visioonide esilemanamise kaudu. Arvati, et töölisklassi lõhenemine on näiline ja ühtsus saavutatakse nagunii Marxi majandusdeterminatsioon ju lubas! 2. Eduard Bernstein (1850-1932) revisionismis ületatakse ühiskondlik fragmentaarumine eetilis-poliitilise algatustega, mida koondab endas ajaloo tendentslik evolutsioon. Tema nägemus juba hülgab ajaloo objektiivse põhjuslikkuse ning neid tühimikke, mis tekivad majandusliku ja poliitilise arengu vahel hakkab vahendama partei
annaabi.ee 
