Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest, mis ilmneb inimestele töö tunnetamisena orjusena, vabaduse piiranguna. Kuna võõrandumine tekkis majanduses (tootmissuhete pinnal), siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, eshatoloogilises lõppstaadiumis, kus saavutatakse inimkonna õnn ja antagonismid varisevad. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. · Uute mõistete abil uue ühiskonnateooria sõnastamine (1845-1848). 1848 aasta, jällegi koos Engelsiga: "Kommunistliku partei manifest", millest saab uue liikumise poliitiline programm. 1859 ilmus "Poliitilise ökonoomia kriitika", 1867 aastal "Kapitali" I osa. Nendes töödes pannakse alus uuele
on oluline vahetegemine kui me hiljem räägime Gramcsist. Kuna töö produkt on töö teisel kujul, seega on võõrandumine samas ka töö võõrandumine. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest, mis ilmneb inimestele töö tunnetamisena orjusena, vabaduse piiranguna. Kuna võõrandumine tekkis majanduses (tootmissuhete pinnal), siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, eshatoloogilises lõppstaadiumis, kus saavutatakse inimkonna õnn ja antagonismid varisevad. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. · Uute mõistete abil uue ühiskonnateooria sõnastamine (1845-1848). 1848 aasta, jällegi koos Engelsiga: "Kommunistliku partei manifest", millest saab uue liikumise poliitiline programm. 1859 ilmus "Poliitilise ökonoomia kriitika", 1867 aastal "Kapitali" I osa. Nendes töödes pannakse alus uuele
siiski usklikku pidevalt saatev reaalsus. Uue Testamendi nägemusest leiame hulga näiteid kuradipoolsest vastalisest tööst - alates apostel Pauluse plaanide nurjamisest (1Ts 2:18) kuni tagakiusu ning valeõpetajate taga seismiseni (2Ti 2:26). Ilmutuseraamatus saab kuri vahest kõige suurema voli, kuid samas rõhutatakse eriliselt Jumala kõikvõimsust. ,,Saatan ja tema deemonlikud abilised saavad seetõttu mängida ainult sellist rolli, mille Jumal on neile eshatoloogilises draamas määranud." (BULTMANN 1993:148) Samas näivad ümbritsevas mõtteparadigmas väga levinud olevat gnostitsistlike vaadete algmed, mille kohaselt maailm on läbinisti kuri ja pime paik ning Kurja ingelliku väe täieliku meelevalla all. Sarnast suhtumist tõrjutakse nii Kl kirjas (seoses teatud hereetikute poolt praktiseeritud rituaalidega ingellike jõudude nõuete rahuldamiseks) kui ka Jd kirjas, kus