suseõpetus. Üksikisiku eshatoloogia keskendub nii õigete kui ka patuste hingede surmajärgsele käe- käigule ja sellele, mis saab osaks nii ühtedele kui ka teistele pärast surma ja enne üldist ülestõus- mist. Üldine eshatoloogia käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäevasündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Nii jagunebki eshatoloogia kaheks haruks: üksikisiku eshatoloogiaks ja üldiseks eshatoloogiaks. 1.6.1 Üksikisiku eshatoloogia Vana aja egiptlased huvitusid väga palju sellest, mis elu järgneb pärast inimese surma. Kuid Mesopotaamia rahvad väga suurt tähelepanu sellele ei pööranud. Mesopotaamia rahvad soovisid enda eluiga pikendada nii palju, kui võimalik ja nad soovisid olla õnnelikud juba elades. Jumalate karistused patustele pidi teostuma juba nende eluajal ja kui see millegipärast ei teostunud, siis 27
suseõpetus. Üksikisiku eshatoloogia keskendub nii õigete kui ka patuste hingede surmajärgsele käe- käigule ja sellele, mis saab osaks nii ühtedele kui ka teistele pärast surma ja enne üldist ülestõus- mist. Üldine eshatoloogia käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäevasündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Nii jagunebki eshatoloogia kaheks haruks: üksikisiku eshatoloogiaks ja üldiseks eshatoloogiaks. 1.6.1 Üksikisiku eshatoloogia Vana aja egiptlased huvitusid väga palju sellest, mis elu järgneb pärast inimese surma. Kuid Mesopotaamia rahvad väga suurt tähelepanu sellele ei pööranud. Mesopotaamia rahvad soovisid enda eluiga pikendada nii palju, kui võimalik ja nad soovisid olla õnnelikud juba elades. Jumalate karistused patustele pidi teostuma juba nende eluajal ja kui see millegipärast ei teostunud, siis langes jumalate karistus patuste järglastele
suseõpetus. Üksikisiku eshatoloogia keskendub nii õigete kui ka patuste hingede surmajärgsele käe- käigule ja sellele, mis saab osaks nii ühtedele kui ka teistele pärast surma ja enne üldist ülestõus- mist. Üldine eshatoloogia käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäevasündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Nii jagunebki eshatoloogia kaheks haruks: üksikisiku eshatoloogiaks ja üldiseks eshatoloogiaks. 1.6.1 Üksikisiku eshatoloogia Vana aja egiptlased huvitusid väga palju sellest, mis elu järgneb pärast inimese surma. Kuid Mesopotaamia rahvad väga suurt tähelepanu sellele ei pööranud. Mesopotaamia rahvad soovisid enda eluiga pikendada nii palju, kui võimalik ja nad soovisid olla õnnelikud juba elades. Jumalate karistused patustele pidi teostuma juba nende eluajal ja kui see millegipärast ei teostunud, siis 28
annaabi.ee 
