vahend muudab võimalikuks vaba ettevõtluse ja majandussuhete vastutustundliku loomise."4 Lepinguvabadus tähendab, et igaühel on õigus otsustada kas ja kellega ta sõlmib leping, milline on lepingu sisu ning vorm. Eesti Vabariigis tuleneb lepinguvabaduse põhimõte Põhiseaduse § 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. 5 Nimetatud säte on isikuliselt kaitsealalt kõigi ja igaühe õigus,6 mille esemelisse kaitsealasse kuulub õiguslik vabadus teha ja tegemata jätta seda mida isik soovib.7 Kuna Põhiseaduse § 19 annab meile loa teha seda mida soovime või jätta tegemata see mida me ei soovi teha kuulub selle vabaduse alla ka vabadus sõlmida leping või jätta see sõlmimata. Seda põhimõtet toetab ka Riigikohus oma põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendis 3-4-1-3-04.8 4 Kull, I. Lepinguvabaduse põhimõte Euroopa ühtlustuvas tsiviilõiguses ja Eesti tsiviilõiguse reform.
10. Kohus ja kohtumenetlused 10.1 Põhiõigus ausale õigusemõistmisele ja tõhusale õiguskaitsele: PS sätestatud üldise põhiõiguse eeldus on, et kaebust, hagi või taotlust vaatab läbi kohus, mis vastab PS nõuetele, st mille pädevuses on õigusemõistmine ning mis on sõltumatu ja erapooletu. Põhiõiguste lünkadeta kaitse tagamiseks on eelistatav asuda seisukohale, et üldise põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele esemelisse kaitsealasse kuuluvad ka põhiseaduse need sätted, mis sätestavad kohtukorralduse põhimõtted. - Õigus pöörduda kohtusse Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes
11. Kuid vaatamata kohtukaebeõiguse puudumisele on KrMS § 213 lg 1 p 6 kohaselt kõrgemalseisev prokurör kohtueelse menetluse seaduslikkuse huvides pädev tühistama alamalseisva prokuröri poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ja taasalustama kriminaalmenetlust. Analoogiliselt kriminaalmenetluse alustamisega (vt eelnevalt p 9), ei ole mingit alust ka selle taasalustamist kõrgemalseisva prokuröri poolt paigutada PS § 15 lg 1 p-st 1 lähtuva kohtukaebeõiguse esemelisse kaitsealasse. Riigiprokuröri määruskaebuses on õigesti märgitud, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette otsest õiguslikku alust vaidlustada kõrgemalseisva prokuröri poolset kriminaalmenetluse taasalustamise määrust. Põhjendamatult andis riigiprokurör aga menetlusosalistele võimaluse vaidlustada seda määrust maakohtus KrMS § 230 analoogia alusel. 12
annaabi.ee 
