Otto von Kotzebue oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser .18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik", avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. Rjuriku meeskonnas oli 27 liiget, kelle hulgas olid ka Johann Friedrich Eschscholtz, Adelbert von Chamisso ja Louis Choris. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene- Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa
Ka sellel reisil avastati uusi saari. 1824. aastal avastati Predprijatie (Fangahina) atoll Tuamotu saarestikus ja Bellingshauseni (Motuoni) saar Samoa saarestikus. 1825. aastal avastati Marshalli saarte Radaki saartegrupis Rimski-Korsakovi (Rongelapi) atoll ja Eschscholtzi (Bikini) atoll. Ka sellel reisil osales Krusensterni soovitusel mitu looduseuurijat - Ernst Reinhold Hoffmann (geoloog), Heinrich Friedrich Emil Lenz (füüsik), Ernst Wilhelm Preuss (astronoom) ning taas Johann Wilhelm Eschscholtz. Selle reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanoloogilisele uurimisele. Kasuatud kirjandus: http://www.elus.ee/planeetmaa/?show=18&do=1 http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&start=105&ItemID=13) Marika Almar
Christoph von Münnich sündis 19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis. Ta oli Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728). Baltisakslased teadlastena • Eesti- ja Liivimaa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi Keiserlikus Peterburi Teaduste Akadeemias ning teaduse edendajatena: Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Alexander von Bunge, Johann Friedrich von Eschscholtz, Gregor von Helmersen, Alexander von Keyserling, Otto von Kotzebue, Adam Johann von Krusenstern, Alexander Theodor von Middendorff, Eduard von Toll, Ferdinand von Wrangel. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen sündis 20. september 1778 Lahetaguse mõis. Ta oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 1819– 1821 Antarktika- ekspeditsiooni ja oli üks kolmest Antarktikat esimesena näinud mehest.
Eesti fauna uurimise ajaloost Eesti fauna tõsisem tundmaõppimine algas Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Suurema hoo sai uurimistegevus sisse zooloogia õpetamise algusega eraldi distsipliinina 1822, millega seoses asutati zooloogiakabinet ja selle kogudest kogudest veidi hiljem ülikooli zooloogiamuuseum. Oma panuse Eesti fauna uurimisse andsid teiste seas ka tuntud teadlased Karl Ernst von Baer, Alexander Theodor von Middendorf, Adolf Eduard Grube ja Johann Friedrich Eschscholtz. Algselt ülikooli juures paiknes ka 1853 asutatud Eesti Loodusuurijate Selts, mis aitas muuseas zooloogilist uurimistööd koordineerida. Sajandi teisel poolel tekkis uus uurimiskeskus Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseumi näol (1864). Tartu Ülikooli muutumise järel rahvusülikooliks algas ka Eesti loomastiku süstemaatilisem uurimine. Selgrootute uurimisel on eriti suuri teeneid Wilhelm Petersenil, Hans Kauril, Johannes
Eesti fauna tõsisem tundmaõppimine algas Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Suurema hoo sai uurimistegevus sisse zooloogia õpetamise algusega eraldi distsipliinina 1822, millega seoses asutati zooloogiakabinet ja selle kogudest veidi hiljem ülikooli zooloogiamuuseum. Oma panuse Eesti fauna uurimisse andsid teiste seas ka tuntud teadlased Karl Ernst von Baer, Alexander Theodor von Middendorff, Adolf Eduard Grube ja Johann Friedrich Eschscholtz. Algselt ülikooli juures paiknes ka 1853 asutatud Eesti Loodusuurijate Selts, mis aitas muuseas zooloogilist uurimistööd koordineerida. Sajandi teisel poolel tekkis uus uurimiskeskus Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseumi näol (1864). Tartu Ülikooli muutumise järel rahvusülikooliks algas ka Eesti loomastiku süstemaatilisem uurimine. Selgrootute uurimisel on eriti suuri teeneid Wilhelm Petersenil, Hans Kauril, Johannes Piiperil, Harald Habermanil, selgroogsete uurimisel
Juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 1815–18 prikil Rjurik uurimaks Loodeväila (purjetati ümber Hoorni neeme). ja 1823–26 fregatil Predprijatije. Avastas mõlemal reisil saari: esimesel Tuamotu ja Marshalli saarestikus, teisel Tuamotu ja Samoa saarestikus; teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele (Britannica.com: “Otto von Kotzebue | Russian explorer” 03.04.2016). Mõlemad Kotzebue juhitud ümbermaailmareisid tegi laevaarstina kaasa Johann Friedrich Eschscholtz, esimeses reisis osales ka kirjanik Adelbert von Chamisso, teises Emil Lenz. Ka mitmed uurimisinstrumendid ekspeditsiooni tarbeks töötati välja Tartu ülikoolis. Ekspeditsiooni ajal avastati ligi 400 väikest saart (peamiselt Okeaanias), tehti geograafilisi, okeanograafilisi, meteoroloogilisi, zooloogilisi ja etnograafilisi vaatlusi. Merereisi ajal esitas tema laevameeskond August Kotzebue Eesti-ainelisi näidendeid. Viimaseil eluaastail elas
annaabi.ee 
