Nach der Wahl der verfassunggebenden Nationalversammlung trat die Weimarer Verfassung am 11. August 1919 in Kraft. Die Hypothek der Reparationszahlungen belastete von Beginn an das politische Klima der jungen Republik. Die von rechtsextremen Kräften verbreitete Dolchstoßlegende führte zu politischen Morden und Putschversuchen, von denen die wichtigsten der Kapp-Putsch 1920 und der Hitler-Ludendorff-Putsch 1923 waren. Wichtige Vertreter der demokratischen Kräfte wie Matthias Erzberger und Walther Rathenau wurden von nationalistischen Attentätern ermordet. Der erste Reichskanzler Philipp Scheidemann überlebte einen Anschlag nur knapp. Andererseits gab es mehrere Aufstände von Kommunisten, wie den Ruhraufstand 1920, die Märzkämpfe in Mitteldeutschland 1921 und den Hamburger Aufstand 1923. In den kurzen ,,goldenen Zwanzigern" blühte die Kultur und ab 1924 auch die Konjunktur auf und das mittlerweile über vier Millionen Einwohner zählende Berlin
09.1918 3. Austria-Ungari 03.11.1918: Juba varem, oktoobris, olid alanud siserahutused (revolutsioon Viinis) ja keiser pidi troonist loobuma. Riik lagunes ja vähemusrahvused iseseisvusid (muuhulgas Tsehhoslovakkia 28.10.1918). Oktoobris 1918 algab Saksamaa keisririigis parlamentarism (sots. võetakse valitsusse). Rahuläbirääkimised algasid 08.11.1918. Kohal olid Prantsusmaa ja Surbritannia sõjaväe esindajad ja Saksamaa esindajana keskpartei minister Matthias Erzberger, kes satub rahva viha objektiks. Relvarahutingimused on Saksamaa jaoks kohutavad. Novembri II nädalal algavad rahutused (revolutsioon) Münchenis ja Berliinis. 09.11.1918 Vilhelm II loobub troonist ja Berliinis kuulutatakse välja Saksamaa Vabariik. Uue valitsuse juht on sotsdemokraat Friedrich Evert. Uue riigikorra pooldajad peavad sõlmima ebapoulaarse relvarahu, kuigi sõda ei olnud nende süü. Saksamaa jaoks alandav relvarahu jõustub 11.11.1918 kell 11.00.
11.1923 nn. Müncheni õlleputsi. · 1.12.1924 kommunistlik mäss Tallinnas (viimane Kominterni mässukatse). Natsionalistlikud jõud Saksmaal · Saksamaal oli palju vägesid jäänud idaaladele, millega liitusid paramilitaarsed üksused Rauddiviis/Landeswehr üks neist. · Juba märtsis 1920 katse Weimari vabariik kukutada (nn. Kapi puts). · 1919-1921 peeti Sileesias maha kolm ülestõusu Poolaga ühinemiseks, mis suruti maha · 1921 mõrvati minister Matthias Erzberger ja 1922 välisminister Walter Rathenau · Vabakorpuslased ühinesid ka natsionaalsotsialistidega 9.11.1923 nn. Müncheni õlleputsi ajal. Rapallo leping · 1922 hakati Lääneriikide poolt tunnustama Nõukogude Venemaad. Lootus saada kätte vanad võlad. Majanduskonverents Genuas. · Aprillis 1922 sõlmiti Itaalias, Rapallos lepingud Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Loobuti vastastikku territoriaalsetest ja rahalistest nõudmistest ja otsustati sisse
annaabi.ee 
