õieneelus aed-monarda Monarda didyma `Petite 25-35 cm Juuni- august lavendelroosad Tavaline Poolvarju- Delight'® parasniiske line ja aiamuld päikseline Alpi ogaputk Eryngium alpinum ´Blue Star´ 80 cm juuni-august sügavsinihõbe- Paekivik- Päikseline dased libune vett läbilaskev muld
· Kevadel päikese eest varjutada. Bergeenia Bergenia Bergeenia Bergenia · Mõned sordid: `Bressingham White` (valgeõieline sort). · Maapinda kattev. Kõrgus 30-40cm. · Punakasroosad õied. Õitseb aprillist maini. · Sobib kasvatamiseks nii varjus kui ka päikeselisel kasvukohal. Tihti kasutataksegi varjupeenardel. · Tihti kasutatakse lehtdekoratiivse taimena. · Parasniiske muld. · Väga vähenõudlik ja vastupidav. Bougarti ogaputk Eryngium bougartii Bougarti ogaputk Eryngium bougartii · Kõrgus 30-60 cm · Õitseb juuli-august · Õied hallikassinised · Sobib kergem lubjarikas muld · Hea meetaim · Õisikud säilivad kuivatades kaua Douglasi leeklil Phlox douglasii Douglasi leeklil Phlox douglasii · Mõned sordid: 'Crackerjack`, 'Daniel´s Cushion' · Kõrgus 10cm. · Õitseb mai-juuni, õied enamasti roosakad. · Kasvab padjanditena. Lehed hallikad.
1936. aastal võeti kaitse alla: Püramiid-akakapsas (Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Gmelini kilbirohi (Alyssum gmelinii), (ristõielised) LK2 Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), (käpalised) LK2 Punane tolmpea (Cephalanthera rubra), (käpalised) LK2 Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), (nelgilised), LK1 Taani merisalat (Cochlearia danica), (ristõielised) LK2 Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised) LK2 Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), (käpalised) LK2 Harilik luuderohi (Hedera helix), (araalialised) LK2 Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1 Arukäpp (Orchis morio), (käpalised) LK2 Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina), (käpalised), hävinud Alpi võipätakas (Pinguicula alpina), (vesihernelised) LK2 Villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 Põhja-lipphernes (Oxytropis campestris), (liblikõielised) LK1
amphibium) ja maismaal (f. terrestre) kasvavad vormid. Esimese lehed on karvadeta, maismaavormil aga tihedalt karvased. Kserofüütide mesofüll koosneb harilikult ühesuguse ehitusega võrdlemisi tihedalt asetunud rakkudest, selgelt eristunud sammaskude esineb harva. Kserofüütide mesofüllis leidub suhteliselt rohkem tugikudet, mis muudab lehe jäigaks. Seda nähtust nimetatakse sklerofülliaks (näiteks rand-ogaputkel -- Eryngium maritimum). Kserofüütidele on iseloomulik juhtkimbust kahele poole ulatuv sklerenhüümsammas. Okkad on tugevasti muundunud, kseromorfse ehitusega lehed. Läbilõikes on need kaarjad, rombjad või lamedad. Epidermirakkude paksenenud kestad on väljaspoolt kutiniseerunud. Epidermi all asub sklerenhüümist või põhikoelistest rakkudest koosnev hüpoderm, mis vähendab kutikulaarset transpiratsiooni. Õhulõhed paiknevad kaasrakkudest moodustunud süvendites
Enamik püsikuid on ulatusliku juurestikuga (sammasjuurelised on ülekaalus). Hilis-suvise arenguga sügispüsikud on märksa kserofiilsemad, nad kasutavad ära ruumi, mis tekib mesofiilsete rohundite kuivamisel. Transpiratsioon on neil alla surutud afüllia (laugud - torujate assimileerivate vartega hilised geofüüdid), tiheda karvastuse (stepiaster) või kõvalehisuse tõttu. Lehtede muutumine asteldeks on tavaline nähtus (Eryngium campestre). Hilise arenguga on siin ka poolpõõsad (pujud, kohhiad). Kõik need kserofiilsed rühmad lähevad lõuna pool üle poolkõrbetesse. Üheaastased taimed täidavad püsikute vahemikke. Osa neist alustab kasvu sügisel ja talvitub lehekodarikuna, teine osa on tõelised lühieataimed, mis kogu arengutsükli läbivad kahe kevadkuuga. Lehtede ehituselt on need mesofüüdid. Nende kasvukõrgus ja kõikide osade suurus oleneb talvisest sademete hulgast ja võib tugevasti varieeruda.
annaabi.ee 
