vasakuks ja paremaks kopsuarteriks. Need arterid hargnevad omakorda peenemateks arteriooliks, need omakorda peenemateks kopsukapillaarideks. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus kapillaaride ja allveoolide vahel. Hapnik tuleb asemele. Kapillaarid kannavad edasi hapnikurikast verd, hakkavad moonduma veenideks ja südame vasakusse kotta suunduvad 4 kopsuveeni. Veenides voolab hapnikurikas veri. Vasaku kojaga lõpeb väike vereinge. Südame erutusteke ja juhtesüsteem Erutuse teke südames toimub parema koja seinas paiknevas sinoatriaalsõlmes-siinussõlm(selle avastas Bidder)-koht mis terve elu juhib südametööd, igas sekundis tekib erututs. Aatrioventikulaarsõlm-sealt lähtub hissikimp-hissikimp jaguneb kaheks sääreks: vasakuks ja paremaks, need omakorda hargnevad purkinie kiududeks. Need lõppevad südamelihasel südametipu piirkonnas. Südame löögisagedus ja minutimaht Südame löögisagedus on kokkutõmmete arv minutis
(levimiskiirus u 1m/s kodades ja erutusjuhtesüsteemis 2...4m/s). Aeglane rütm on müokardis vaid eriolukorras, näiteks intensiivsel venistamisel. (3) Südametsüklis korduvad reeglipäraselt faasid: süstol ja puhkefas diastol. Süstol on nn. Absoluutse refraktaarsuse period, mil südamelihas ei vasta ärritajatele uue erutuse tekkega. Südametsükli kestus on u 1...0,85 s, siis absoluutne refraktaarsus kestab 0,20 sekundit, millele järgneb suhtelise refraktaarsuse period 0,2...0,05 s, kus erutusteke obn võimalik normaalsest tugevamte ärritajatega. Selle süsteemiga tagatakse südame töö rütmilisus ja hoitakse ära vatsakeste kestev kokkutõmme. Erutuse levimiskiirus südames on erinev, vatsakeste lihases u 1 m/s. erutuse juhtimnise aeglustumine atrioventrikulaarsõlme ülaosas hoiab ära kodade ja vatsakeste samaaegse kokkutõmbe. Südamelihase kokkutõmbeid algatav erutus algab sinuatriaalsõlme rakkude pinnamembraani (väärtusega -50-60 mV) potensiaalimuutusena
südame lõpliku seisaku mõnevõrra edasi, kuid ei suuda seda ära hoida. Vatsakeste fibrillatsiooni või pulsita ventrikulaarse tahhükardiaga vereringe seiskuse korral kehtib reegel: mida kiiremini defibrilleeritakse, seda parem. 788 Pilt 51.22. Vatsakeste fibrillatsioon (VF) Defibrillatsiooni puhul juhitakse läbi südamelihase elektrivool, mis lõdvestab korraga kõik korrapäratult tõmbleva südamelihase kiud, misjärel hakkab (ideaaljuhul) tööle südame loomulik erutusteke. Tegelikult läbib südamelihast ainult väike osa läbi rinnakorvi juhitavast elektrivoolust. Juhendi „ERC Guidelines 2010“ soovituse järgi tuleks monofaasiliste defibrillaatorite puhul valida defibrillatsiooni energiaks täiskasvanul 360 džauli (J) ja bifaasilisel defibrillaatoril 200 J või defibrillaatori tootja soovitatud energiakogus. Võtmepunktiks on see, et kui tekib VF ja käepärast on defibrillaator, tuleb keskenduda kolmele
annaabi.ee 
