ajaks kokku viia. Siia kuuluvad vastavad meeleelundid, vaheldusrikkad paarimismängud või liigiomased käitumisavaldused (Mänd, 1998). Kevad on armastuse aeg, õnne sünonüüm. Varakevadel mutuva varblaste ,,hommikused nõupidamised" lööminguteks: isavarblased ajavad ennast üksteise ees puhevile ning tülitavad ebaviisakalt emaseid. Kaklused sagenevad lahingut lüüakse iga vähemagi sobiliku pesaehituse nurgakese pärast. Kui korter on soetatud, satub ta veel suuremasse erutusse ja säutsub järelejätmatult emaste tähelepanu äratamiseks. Tuleb ette, et emavarblane lendab lbi kogu küla pesad. Kui ta on korteri valinud pannakse talle peale kõik linnuabielu õigused ja kohustused. Kaitseb väga hoolikalt oma pesa. (Starikovits, 1990). Hangelinnud ootavad ära emste saabumise. Kui viimased on kohale jõudnud, siis isalinnud kõigepealt tõrjuvad emaseid, suhtuvad neisse vaenulikult (arvati, et ei tunne ära, kes saabus)
Erutustekke hierarhia Ka teistel erutusjuhtesüsteemi osadel on võime erutuse automaatseks tekitamiseks. Erutusimpulsside tekkimise sagedus on aga seda väiksem, mida kaugemal asub erutust tekitav piirkond sinuatriaalsõlmest. Normaalsetes tingimustes jäävad need piirkonnad seega alati alla suurema sagedusega funktsioneerivale kõrgemale eritustekkekeskusele, st sealt saabuv impulss viib nad erutusse enne, kui nad ise jõuavad erutuse vallandada. Kõige suurem erutustekke sagedus on sinuatriaalsõlmel. Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut. Juhul, kui mingi tegur ei aktiveeri platoo
vatsakeste juhtesüsteemil, on võime erutuse automaatseks tekitamiseks. Erutusimpulsside tekkimise sagedus on aga erutusjuhtesüsteemis seda väiksem, mida kaugemal asub vastav piirkond sinuatriaalsõlmest. Sinuatriaalsõlm on südame juhtivaks primaarseks sammuandjaks seetõttu, et tal on erutustekke sagedus kõige suurem ning impulss, mis saabub sinuatriaalsõlmest viib teised erutusjuhtesüsteemi osad enne erutusse, kui nad ise jõuavad erutuse vallandada. Patoloogiate korral võivad automatismi omandada ka müokardi rakud väljaspool juhtesüsteemi. Normaalsetes tingimustes on võime erutusimpulsside spontaanseks rütmiliseks vallandamiseks piirdunud spetsifiiliste erutustekke ja erutusjuhtesüsteemiga. 1.1. Erutuse tekkemehhanismid Südame rakkudel on, nagu kõigil teistel rakkudel, membraanipotentsiaal, mis püsib konstantsena, kui mingi mõjutus rakku ei aktiveeri
Seljaaju on automaatsete reflekside keskus. Refleks on organismi vastusreaktsioon väliskeskkonnast saabunud ärritajale, mis teostub kesknärvisüsteem kaudu. Refleksikaar: retseptor (võta ärrituse vastu) > aferentsed närvikiud > (viib erutuse kesknärvisüsteemi) > kesknärvisüsteem (tehakse otsus) > Eferentsed närvikiud (viivad erutusse vastavasse kohta) > Vastav elund. Tingitud (õpitav) refleks: ei pärandu järglasteke, seotud suurajuga, kujunevad aeglaselt (laulmine, kirjutamine) Tingimatud (kaasasündinud) refleks: refleksid, mis toimuvad iseenesest, seotus seljaajuga ja on kiired (oksendamine, köhimine, neelamine) SISENÕRESÜSTEEM: reguleerib org eluavaldusi.
annaabi.ee 
