Selle aasta põhieesmärk oli tõsta raamatu väärtust Eesti inimeste silmis, asetada see aukohale. Korraldati oksjoneid, annetusi, konverentse ja soodusmüüke ning tehti annetusi kooli-ja rahvaraamatukogudele. Sellisel väga ülla eesmärgiga aastal ei saa minu meelest olla halbu külgi, on ju raamatud loodud selleks, et neid loetaks. Inimeste kodudes on raamaturiiulid üheks esimestest kohtadest, kuhu haritud külalise pilk liigub, nende põhjal kujuneb esmamulje inimese erudeerituse kohta. Cicero, Rooma filosoofi meelest sarnaneb maja, kus pole raamatuid, kehaga, mida ei elusta hing. Raamtumaailmasse on tunginud audio-ja e-raamatud, mille tootmine kasvab kiiresti, kuid tarbimine takerdub ühe asjaolu, hinna taha. Selleks, et lugeda e-raamatut, peab omama ka e-lugejat, mis maksab 2000-3000 krooni või rohkemgi. Teades, kui palju peab maksma enne, kui lugema saab hakata, võib inimene minu meelest täiesti õigustatult osta kõvade
ja kõige rohkem lapsukese esimeste elukuude jooksul tema kõrval viibinud. Seetõttu tunnevad mehed end järeltulijate jaoks vähem tähtsatena ning proovivad oma osatähtsust suurendada kingituste tegemisega või lihtsalt lastele mugavust ja täisväärtuslikku elu võimaldades. Võsukeste tänu ning naeratavad näod panevad meest tundma end vajatuna ning vähendavad ta eemalolekust tingitud süütunnet. Võimalikult suure erudeerituse taseme saavutamine on olnud aktuaalne kogu tsivilisatsiooni ajaloo vältel. Hariduse ja teadmiste tähtust on rõhutanud juba antiikfilosoofidki, kes otsisid ülimat tarkust, teadmist algainest. Tänapäevalgi on oluline olla haritud, sest vastasel juhul pole erilist võimalust elus läbi lüüa. Kõikjal nõutakse kõrgharidust ning konkurents on suur. Kuid millised on selle soovi algsed põhjused? Läbilöömise vajadus? Eneseteostuse vajadus? Kahtlemata on antud vastused olulised,
Sovremenniku toimetuses hakkab küpsema konflikt. Nad loodavad, et T leevendab konflikti ja asub aadlike poole peale. T ei kavatsegi kedagi toetada, ta tahab olla kõigest eraldi. Kõik on imestunud. Erilised diskussioonid tekivad tal Turgeneviga. Turgenev on üdidni aristokraat ja ta arvab, et Tolstoist saab tema liitlane. Tekivad hoopis tülid. Kõige suuremaks teesklejaks peab T Turgenevit. Turgenev leiab, et Tolstoi peaks end harima. Kui ta tahab olla suur kirjanik, peab ta tõstma enda erudeerituse taset. Tekib kujutus, et Tolstoi on metslane. Alates 1856. aastast ilmuvad kiitvad retsensioonid tema kohta. Ühe retsensiooni autor on Tsernõsevski, kes kirjutab väga hea retsensiooni Tolstoi teostele. Nende vaated läksid küll lahku, aga ta võis olla väga peenetundeline. Ts võttis kasutusele sõnaühendi ,,hinge dialektika". See on metafoor, mida hilisemad kriitikud ka kasutavad. Pöörati tähelepanu sellele, et Tolstoi hakkas kirjeldama tegelaste hingeelu hoopis
annaabi.ee 
