rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Tähtsaim teos "Narruse kiitus" on filosoofiline satiir, mis lähtub elu dialektikast, lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Sellest seisukohast osutuvad naeruväärseiks dogmas ja ebajumalad, mis inimesed kummardavad. Erasmuse dialektilist mõtteviisi, erisuguste ja tihti vastandlike vaatepunktide kõrvutamist ning nende põhjal tõe selgitamist peegeldavad samuti tema vaimuteravad
vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Humanism - isiksuse vabadust taotlenud liikumine renessansiajastul Fanatism - fanaatikule omane kirglik andumus, pühendumus Fanaatik - millegi kirglik kaitsja v harrastaja Teoloogia usuteadus His scholarly name Desiderius Erasmus Roterodamus comprises the following three elements: the Latin noun desiderium ("longing" or "desire"; the name being a genuine Late Latin name);
Uusaja algus · Isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmade, skolastiliste teadmiste, seisuslike normide kammitsaist. · Individuaalsuse vabanemine ja kunstis rakendumine · Humanistide tegevus; alates Petrarcast propageerisid nad ka inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabaduse eest. Nii mahtusid humanistide alla nii pisikest antiigi teadusharu uurivad õpetlased kui elutervikule avatud kirjanikke nagu Petrarca, Boccaccio, Ersamus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. · Maadeavastused 15. saj lõpus 16. saj alguses lubasid maailma terviklikult kujutleda. · Loodusteadused said suurt hoogu tunnetama ja ülistama hakati looduse täiuslikkust ja harmooniat. Inimese tajumine looduse osana. · Trükikunsti leiutamine andis hoogu teaduse & kultuuri arenemisele. Raamatutele nüüd laiem lugejaskond.