Kõrbestumine Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Igal aastal muutub planeedil Maa kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb
KÕRBESTUMINE ANNI RUUGLA XI KLASS DEFINITSIOON Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks ehk teisisõnu toimub muldade hävinemine. Kõrbestumise protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga loodusmaastik, kus on hõre ja liigivaene taimkate või puudub see üldse Kõrbekliimale on iseloomulikud: temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul kõrge õhutemperatuur (absoluutne maksimum 59 °C), päikseline ilm (50-80% päevadest), sademete vähesus (keskmiselt 50-175 mm aastas), suur aurumine, väike õhuniiskus, tugevad tuuled. TEKKEPÕHJUSED Looduslikud tegurid: Põuad
Pilt [1] Kõrbestumine Sahelis Hugo Treffneri Gümnaasium Julia Shashkina Tartu 2013 Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4.Ehitustegevus erosioon 5.Suurenev Pilt[3] Kõrbestumise oht Pilt[4]
taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kuivad alad moodustavad suure osa maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima oludes kuivade alade niigi väga tundlik pinnas vaesestub ja ala muutub elamiskõlbmatuks. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise
Toimub muldade hävinemine. Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima oludes kuivade alade niigi väga tundlik pinnas vaesestub ja ala muutub elamiskõlbmatuks. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine.
Tööleht . : Sahara kõrb Vasta küsimustele: Salvesta oma töö Moodlesse 1. Mis on kõrb? Kui palju neid maailmas on ja kus nad asuvad? Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. 1/3 maailmast on kõrb, mis asuvad peamiselt Aafrikas, kuid neid on üle kogu maailma. 2. Mis on kõrbestumine? Prosess, mille käigus väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus ehk viljakad alad muutuvad. 3. Mis on Sahara kõrb? Kus see asub? Sahara on maakera suurim kuum kõrb. Hõlmab enamiku Põhja-Aafrikast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. 4. Kui suur on Sahara? Nimeta Sahara territooriumile jäävad riigid ( lisa kaartskeem)? 9269600 km² ,Alzeeria, Tsaad, Egiptus, Eritrea, Liibüa, Mali,
4. KÕRBESTUMINE JA NÄLJAHÄDAD Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Intensiivse inimtegevuse, aga ka muutuva kliima oludes kuivade alade niigi väga tundlik pinnas vaesestub ja ala muutub elamiskõlbmatuks. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu
annaabi.ee 
