Tuleneb prantsuse keelest. Tekkis 1919 a, Prantsusmaal, futurismi ja dadaismi aluspõhjal. Mõiste võttis kasutusele Apollinaire. 1924 oli sürrelaistide koolkond täiesti välja kujunenud. Juhiks sai Andre Breton. Sürrealismi on mõjutanud Sigmund Freudi psühhoanalüütiline õpetus, mille järgi loomingu lähtealuseks on alateadvus, unenäod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid. Nad kasutasid automaatkirjutamise meetodit. Nad tahtsid oma loominguga muuta suhtumisi, nt suhtumine erootikasse. Eristada saab kolme etappi: 1. 1919-1932 automatismi ja teadvuse vool (täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist). 2. 1930'ndad Sihilik juhus ja must huumor (periood, kus suudeti siseneda alateadvuse transi, seda tehti maagiliselt, läksid ise meelega sinna transi kui kõik mis pähe tuli oli juhuslik). 3. 1940-1960'ndad müüditeooria (sürrealistide arvates vajab inimene vanast elulaadist vabastavaid, uut laadi müüte).
või hüpnoosiseisund. Sürrealismile on omane agressiivne suhtlus publikuga, provokatsioonid, skandaalid, mäss, luule, visuaalse külje tähtsustamine, kõlaefektidele rajatud luuletuste viljelemine, oma seisukohtade väljendamine manifestis. Sürrealistid tundsid huvi Aafrika kunsti vastu. Sürrealism soovis esile tõsta ning väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud või tagaplaanile jäetud. Sürrealistid pidasid ühiskonna suhtumist erootikasse, automaatkirjutusse ja unenägude loomingus kasutamisse silmakirjalikuks ja diskrimineerivaks. Nende meelest olid tähelepanuta jäänud maagiline käitumine ja esoteerilisus. Sürrealistide jaoks oli tähtis vabastada kujutlusvõime. Automatismiga samal ajal kerkis esile kujunditeooria. Sürrealistide arvates tekitab automaatkirjutuse meetod sürrealistliku, kujundiloomeks eriti sobiva atmosfääri. Kujundid ilmuvad ise, vääramatult, sest tahe ei valitse mõistust.
tundeväljendustega.Naise suhtumine oma kehasse ja erootilisse mõjuvõimu tundub olevat vahetu ja realistlik. Naine tunneb rõõmu oma ilust, kuid ei karda tunnistada oma puudusi. Suurim hirm on hirm vanatüdrukuks jääda. Vallalisele naisele sai peres osaks teenija funktsioon ja külas oli ta pilkeobjektiks. Vaikiv Eros Teadlased on arvanud, et otsekohene ja avalik armastuslaul on olnud vanas talupojakultuuris enne 19.sajandi lõpu murrangut otse käitumisnormide vastane . Erootikasse negatiivselt suhtuva kiriku õpetused olid selgelt suunatud nende tunnete vaoshoidmiseks. Runo " Kui minu tuttav ju tulekse" kuulsus hakkas aga levima, kui seda esitati rootsi kultuurirändurile A.F. Skjölkebrandile ja tema itaallasest kaaslasele Giuseppe Acerbile noore soome teenijatüdruku lauldud armastuslauluna. Runo avastajad iseloomustasid selle sepitsejat, "kirjaoskamatut tüdrukut", lume ja jää tütreks ja võrdlesid neiut Sappho ja temast õhkuva kirega, Humalahullu palakalle
annaabi.ee 
