Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"erodeerub" - 4 õppematerjali

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

majandamiskulud väiksemad. Puit veel niipea otsa ei saa, probleemiks on selle kvaliteet ja väärispuidu nappus ning metsa kui elukeskkonna halvenemine. Riigi metsastust võib pidada üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks ja pakub inimesele mitmekesiseid puhkamisvõimalusi. Ilma maapinda kaitsva metsata erodeerub vooluvesi mägises piirkondades suuri maaalasid ja muudab need kasutuskõlbmatuks. Jõgedesse satub palju setteid, mis ummistavad voolusänge ja suudmeid, põhjustades üleujutusi. Troopikaladel võib ulatuslik metsaraie muuta piirkonna kliimat. Kui kaitsev taimkate eemaldatakse, peegeldub lagedalt pinnalt päikesekiirgust atmosfääri rohkem tagasi. Selle tagajärjel tõuseb õhutemperatuur, mullad muutuvad kuivemaks ning tekivad tolmutormid.

Geograafia → Geograafia
186 allalaadimist
Suurbritannia-majandus
33
doc

Suurbritannia (majandus)

Suurbritannia on siiski tööstusmaa, siis peamisteks ekspordi artikliteks ongi tööstusmasinad, keemiakaup, tarbeesemed, koduelektroonikat jms. Keskkonnaprobleemid soses põllumajandusega: Suurbritanniat ohustab pinnase erosioon ning kvaliteedi kadumine, mis seostub pinnase toitainete sisalduse vähenemisega ning reostusega. Kõik see madaldab muldade kvaliteeti mõjutades nii linna keskkonda läbi põllumajanduse, reostuse ja üleujutustega. Uuringud näitavad, et aastas erodeerub pinnast 2.2 miljoni tonni ulatuses ning 17% haritavast põllumaast kannatab erosiooni all. 24 METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Metsad katavad umbes 21 miljonit hektartit ehk ainult 8,6% territooriumist. Põhilised puuliigid on tamm ja pöök, mägedes ka mänd ja kask. Metsa on riigis seetõttu nii vähe, et 16.-19. sajandil muudeti suurem osa metsast laiadeks põllu- ja karjamaadeks. Suurem osa

Geograafia → Geograafia
117 allalaadimist
Biogeograafia
34
docx

Biogeograafia

o Enamasti vulkaanilised (Hawaii, Galapagos, Kanaarid) või korallilised (korallrahu on tõusnud või merepind on madaldunud) o Algselt elu pole olnud, kaugleviga on organismid tulnud ja seal evolutsioneerunud · Mandrilähedased o Madala meretaseme korral mandriga ühenduses · Isoleeritud o On kogu aeg olnud täielikult isoleeritud · Atollid ­ rõngassaared ­ algselt on vulkaaniline mägi, mis erodeerub üsna kiiresti, aga parajas sügavuses mäe ümbruses on korallid väga aktiivselt tegutsenud ja moodustunud rõnga, mis merepinna langemisel või maapinna kerkimisel on tekitanud rõngassaare. Keskel asub laguun. Saarte elurikkus saarte dünaamiline liigirikkus 1967 (Robert H. MacArthur, Edward O. Wilson) · Liikide hulk sesoses pindalaga suureneb ­ kui on suurem pindala, on rohkem liike

Geograafia → Geograafia
60 allalaadimist
Maateadus alused
23
doc

Maateadus alused

ülessulanud 2-30%), plastiline vahevöö osa maakoore all. Astenosfäärne vedelik on basaltne magma. Kiviainese dünaamika 2 käsitlust. Maa suurte geostruktuuride liikumise e tektoonilise liikumise tõlgendamise alusel eristatakse 2 erinevat geoloogilist maailmapilti. Klassikaline e fiksistlik ja laamtektooniline e mobilistlik. Mobilism on tänapäeval üldtunnustatud. Isostaasia ­ maakoore plokkide vertikaalne liikumine gravitatsioonilise tasakaalu suunas. Osa maad erodeerub kergemaks ja kerkib üles, teine osa vajub kõrval alla. Diapirism ­ plastiliste ainemasside vertikaalne liikumine. Sooladiapirism e soolatektoonika - paksu setetekihi (üle 5-6 km) alla mattudes hakkavad väiksema tihedusega(-10-15%) ja vähem viskoossed soolakihid kuplina(diapiir) maapinna poole tõusma, deformeerides ümbritsevaid kivimikihte. Magmadiapirism. 20. saj esimesel poolel arvati et kõik geostruktuurid on vertikaalsete liikumiste tulemusel tekkinud.

Maateadus → Maateadus
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun