jahipidamisega, enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad. Jahiks kasutati vibu, nooli ja liskas odasid. Kuid samas olid olulised loodusannid, näiteks juurikad, seened,marjad ja pähklid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras: eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur. Aeg mil inimesed panustasid oma aega rohkem kunstile. Dekoreeti ernevat moodi savinõude peale, töödeldi paremini tööriistaid, lisandusid matmiskombed. Nöörkeraamika kultuuri ajal muudeti kammkeraamika kultuuri. Muutusid matmiskombed, hakkati tegelma maaviljelusega ja loomakasvatusega, võeti kasutusele vene kirved ja unustati oma kätega tehtud tööriistad ning tehti erinevaid nöörjäljendeid savinõudele. Inimesed elasid väikestes külades. Pronksiajal olid inimestele asulad kindlustatud. Tööriistad valmistati
ja selle ühikuks on kJ/kg C.Soojusmahutavus ei olene puidu tihedusest,küll niiskussisaldusest.Hõõrdetakistus seot kõvadusega.Ht on suurem tihedamatel aga puidu niiskusest.Soojuspaisumine-välj paisumisteguriga,mis näit materjali ja peenemate pooridega puidul.Määramisel oluline kiudude suund ja mõõtude suhtelist suurenemist puidu temp tõstmisel 1 C võrra. Puidu aastarõngaste asetus hõõrdumispinna suhtes.Kestustugevus-3 ernevat paisumistegur puidukiudude pikisuunas on ca3,4 x 10-6 1c temperatuuride läbipainde nivood:1)elastne koheselt taastuv deformatsioon2)ajast sõlt veniv- vahemikus 50c ja +50c. Puidu ristisuunas on vastav tegur ligikaudu 10 korda elastne def 3)plastne jäävdeformatsioon.Materjali omaduste sõltuvust suurem. Energiasisaldus. Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse erinevatest pingetest,deformatsioonidest ja ajast nim reoloogiaks,mis on
Edogaamia komme sõlmida abielu ainult ühe ja sama ühiskondliku rühmitise liikmete vahel. Oluline on, et poleks ühistu esivanemat. ÜHISED GRUPID Sugulus on polju muud, kui ühiskonna reprodutseerimine. See võib olla oluline ka näiteks poliitikas ja ettevõtluses. PÄRANDAMINE JA JÄRGNEVUS Veri on paksem kui vesi. Kõigis ühiskondades on erinevad reeglid pärandamiseks. VÕIMALUSED SUGUSELTSI ARVESTUSEKS Kuus ernevat võimalust: 1. Patrilineal. Pärandamine käib isaliini pidi. 2. Matrilineal. Pärandamine käib emaliini pidi. 3. Double. Arvestatakse mõlema liiniga. Liine hoitakse lahus. 4. Cognatic. Arvestatakse mõlema liiniga. Bilateraalselt. 5. Parallel. Mehelt pojale, naiselt tütrele. 6. Crossing or alternating. Mehelt tütrele, naiselt pojale. KOGNITIIVNE VÕI BILATERAALNE PÕLVNEVUS
muutumisega. Pumba tunnusjoon võtab asendi paralleelselt tunnusjoonega pööretel n1. Reaalsed pumba tunnusjooned ei ole sirged, vaid veidi kaldu vähenemise suunas. See on seletatav sellega, et pumbas surve tõusuga väheneb pumba mahuline kasutegur proportsionaalselt lekete suurenemisega. Tunnusjoon H= f(Q) näitab, kolbpump töötades ühel ja samadel pööretel võib anda erinevat survet, tarvitades vastavalt ernevat võimsust st vastavalt pumba survele kulutatakse energiat. Pumba tarbitav võimsus surve tõusuga tõuseb peaaegu lineaarselt. Kolbpumba kasutegur on väike pumba madalal rõhul, mis on seletatav tühikäigu ligilähedasele reziimile. Põhitööreziimis kasutegur on lähedane konstantsele suurusele. Kõrgetel rõhkudel hakkab kasutegur langema seoses lekete suurenemisele. Praktilist tähtsust omavad kolbpumba nn. kavitatsiooni karakteristikud
proportionaalselt pöörete arvu muutumisega , Pumba tunnusjoon võtab asendi paralleelselt tunnusjoonega pööretel n1. Reaalsed pumba tunnusjooned ei ole sirged ,vaid veidi kaldu vähenemise suunas . See on seletatav sellega ,et pumba surve tõusuga väheneb pumba mahuline kasutegur prorortsionaalselt lekete suurenemisega. Tunnusjoon H= f(Q), näitab , kolbpump töötades ühel ja samadel pööretel võib anda erinevat survet , tarvitades vastavalt ernevat võimsust st . vastavalt pumba survele kulutatakse energiat. Pumba tarbitav võimsus surve tõusuga tõuseb peaaegu lineaarselt. Kolbpumba kasutegur on väike pumba madalal rõhul ,mis on seletatav tühikäigu ligilähedasele reziimile . Põhitööreziimis kasutegur on lähedane konstantsele suurusele . Kõrgetel rõhkudel hakkab kasutegur langema seoses lekete suurenemisele. Praktilist tähtsust omavad kolbpumba nn. kavitatsiooni karakteristikud.
annaabi.ee 
