sessioonile eelnenud päevadel aitas dokumente koostada, oli tulevane Bologna peapiiskop Gabriele Paleotti, kes tegelikult polnud isegi komitee liige. Paleottile omistatakse reeglite koostamist jumalateotuse teemadel. Ta kirjutab oma märkmetes nõukogu ajaloo kohta, et mitmed prelaadid tõstatasid teemaks jumalateotusi, mis ei väärinud üldse kongregatsiooni tähelepanu. See vähene oluline informatsioon, mis muusika kohta eksisteerib, tuli otsestest avaldustest, mis komiteele esitati. Ermlandi piiskop Stanislaus Hosius kurtis jumalateotusi tseremooniate ja pühade riitustega seoses. Ta leidis, et kõige pühamal hetkel, kui igaüks peaks vaikust järgima ja Issanda surma mälestama, ,,orelid teevad lärmi ja muusikud laulavad" ning kirus ka muid häirivaid asjaolusid, mis ,,kallutavad inimesi kõrvale spirituaalsetest pürgimustest". Ta kritiseeris sakramendi ajal laulmise liiderlikkust ja leidis, et muusika matab ja moonutab sageli jumalasõna. Becadelli komitee esitas 8
Riia kapiitel aga Nikolause. Legaat otsustas Nikolause kasuks. Vahepeal suri Preisi piiskop Christian – paavst korraldas nüüd. Nimetas 1245 Albert Sauerbeeri Eesti-Liivi-Preisi peapiiskopiks. Aga maad polnud – jama orduga. 1253 suri Nikolaus ja Sauerbeer läheb Riiga ning temast saab Riia peapiiskop. Sellest ajast peale kannab Balti pp nimetust Riia pp. Riia kirikuprovintsi kuulusid Eesti, Liivi, Preisi alad. S-L, Tartu, Kuramaa, Ulmi (Preisi), Ermlandi, Samland jms. Ermland e Warmia piiskopond oli mingi ala ka. Riia peapiiskopkonna toomkirik ja kapiitel Riias. Ise elas ta mujal. Riia toomkapiitel algul augustiinlik, hiljem premonstraatlik ja hiljem jälle augustiinlik. 1374 augustiinlik, 1394 ordu jne. Reaalne saksa ordu mõju kapiitlile aga polnud väga tugev. S-L piiskopkond Episkopatis Osiliensis. Alles 19saj nimetati Ösel-Wik (S-L). Piiskop määratud 1220 lõpul – Gottfried, tsistertslane. Ei saanud piiskopina aga tegutseda
Jesuiitide koolitamiseks asutati 1551. aastal Roomas Collegium Romanum ning aasta hiljem samuti Roomas Collegium Germanicum. Saksamaal rajati esimene jesuiitide kolleegium 1544. aastal Kölnis. Jesuiitide ordu ülalpidamisel olid ülikoolid Innsbruckis, Würzburgis ja Grazis. Pihiisade, nõunike ja troonipärijate kasvatajatena jõudsid jesuiidid mitmesse Euroopa kuningakotta. Jesuiitide eduka tegevuse näiteks on Poola. Esimesed jesuiidid saabusid siia Ermlandi piiskopi kardinal Stanislaus Hosiuse kutsel juba 1564. aastal. Leedus asutasid jesuiidid 1578. aastal Vilniuse akadeemia. 1583. aastal jõudsid jesuiidid Riiga ja Tartusse. Tartust kujunes jesuiitide kõige põhjapoolsem kolleegium. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal oli Leedu senati 23 liikmest 13 protestanti, siis 1632. aastal olid juba kõik 25 senaatorit rooma-katoliku usku
annaabi.ee 
