Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. Jean-Jacques Rousseau [zan zak russ'oo] (ka: Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Sveits 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Aastal 1794 aastat hiljem viidi tema põrm Pariisi Panthéoni.
20. pilet Rousseau Elas 1712- 1778. Tema vanemad olid prantslased, aga elasid Genfis, nad olid protestandid. 16aastaselt läks ta kodust ära ja hakkas muusikaga tegelema. Ta läks Pariisi ja sattus kunstiinimeste hulka. Ta kirjutas oopereid, mida ka lavastati. Hakkas huvituma valgustusideedest ja suhtles mõnede valgustajatega. Kuna ta oli väga kriitiline, sattus ta tagakiusamise alla ja pidi pidevalt ringi reisima. Samal ajal ta kirjutas. 1778 sai omale eestkostjaks Ermenonville lossi markiisi. Samal aastal ta suri, hiljem maeti Pantheonile. ,,Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid". Arutleb, kui tsivilisatsioon edasi areneb, on inimestel rohkem mugavusi ja jääb rohkem vaba aega. Selle tõttu muutub ühiskond nõrgemaks. Kõige tugevamad ühiskonnad on loodusrahvastel, sest nad lähtuvad ainult inimese praktilistest vajadustest. Arvas, et inimest tuleb hinnata headuse, mitte tarkuse põhjal
omahüvanguliseks kasutamiseks, kuhu pandi oma töö ja seega siis kuulus õigusega talle. Eraomand algusest peale. Paraku eraomandi süsteem ilma kõrgema võimuta ei toimi, seega oli vaja tagajat ja kehtestati riiklik sunnivõim. Ühiskondlikul nõusolekul ja hüvangul põhinev võim. Ühel siis omand tekib leppe käigus, teisel kohe olemas. Kolmas tegelane prantslane Jean-Jacques Rousseau (28. juuni 1712 Genf, Sveits 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa). 19 saj teisel poolel kirjutas, et looduslikus olukorras polnud varandust, polnud omandit jne ehk inimesed rikkumatta. Neil teatud omased tunnused - hool enese eest, kaastunne jne ehk kõik positiivsed tunnused. Tsiviliseerimine ehk siis tugevamad allutasid paljud oma võimule ja seega siis tsivilisatsioon põhineb vägivallal, mille läbi nii alamad kui ka kõrgemad klassid kaotasid oma vabadused. Valitsevad klassid muutusid läbi valitsemise tetud nõuete ja normide orjadeks
piltides. Siit nähtub oluline iseloomustaja pitoreskse maastikupildi jaoks, mille vürst oma kujundusega lõi - s.o mitmekesisus ja kontrast. Saareaed lossist loodes on justkui privaatne talveaed, ümbritsetud igihalja hekiga. Saare keskel on labürint büstidega, selleni pääseb keerulist rada mööda, mis vahetevahel läheb lausa maa alla. Aia ühest küljest avaneb vaade suurele järvele, milles on näha kas saart, üks neist on kopeeritud Rousseau saarelt Ermenonville'is ja kannab isegi Rousseau nime. Teises küljes paikneb Gooti majakesega aed, siia avaneb üks silmapaistvamaid vaateid lossist. Subliimsuse ideed kandsid Wörlitzis peale Gooti majakese ka erinevad varemetestseenid, varemetes sillad. Sildadelt avaneb alati uus vaade, mille keskmeks on mõni rajatis. Mida suuremaks läheb pargiosade mastaap, seda suuremaks muutub ka mitmekesisus seal, ilmuvad suuremad parginiidud ja park läheb järk-järgult üle põllumajandusmaaks
annaabi.ee 
