Marseille's peab see toit sisaldama vähemalt seitset sorti kala. Maitsestatakse küüslaugu, apelsinikoore, basiiliku, loorberilehe, fenkoli ja safraniga. Kõrvale serveeritakse teravat kastet (rouille'd), mis on valmistatud saiast, õlist küüslaugust ja tsillist. Serveerimisel pannakse taldriku põhja kergelt röstitud sai ja tõstetakse roog selle peale. · Pont l'eveque- kandiline pestud pinnaga juust Normandia lehmapiimast - juustul on erkoranz koorik ja ruudu kuju. jõulisemad versioonid võivad olla vägagi tugeva lõhnaga ja animaalsed · Vacherin Mont d'Or- Rikkaliku karakteriga pestud pinnaga juust pastöriseerimata lehmapiimast. Piim pärineb Franche-Comté aladelt. Teisel pool mäge, Sveitsis tehakse samadel alustel pastöriseeritud juustu. Juust on müügil puidukoorest silindris. Seadus sätestab valmistamisperioodi septembrist märtsini
Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt. Kukeseen sisaldab vett (9193% kaalust), valke (2,5%; seeduvad inimeses 7080% ulatuses), süsivesikuid glükogeeni ja trehhaloosi (paar protsenti), rasvu (0,4%), kiudaineid, beeta-karoteeni, D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3). Energiasisaldus 100 g kukeseentes 30 kcal. Kukeseene moodi näeb välja Eestiski kasvav mittesöödav seen kuld-kukeseenik. Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranz, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld-kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kukeseen
seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt. Kukeseen sisaldab vett (9193 % kaalust), valke (2,5 %; seeduvad inimeses 7080 % ulatuses), süsivesikuid glükogeeni ja trehhaloosi (paar protsenti), rasvu (0,4 %), kiudaineid, beeta-karoteeni, D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3). Energiasisaldus 100 g kukeseentes 30 kcal. Kukeseene moodi näeb välja Eestiski kasvav mittesöödav seen kuld-kukeseenik. Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranz, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld- kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga. Punane kärbseseen(Amanita muscaria) See seen on üks levinumaid seeni Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades, nagu Hindukusis, Kesk-Ameerikas ja Vahemeremaades kasvab ta mägedes. Koos männiseemnetega on ta
puidus näha mustad kilejad piirjooned. · Kännupess Fomitopsis pinicola Pruunmädaniku tekitaja. Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkera metsades nii okas- kui ka lehtpuudel. Keskmise suurusega või suur, kiilukujuline või lame, kõva. Ülapinna värvus varieerub määrdunudvalgest kollase, oranzi, soojaveinpunase, hallika ja mustani sõltuvalt viljakeha vanusest ja kasvukiirusest. Suurtel viljakehadel on need värvid vöönditena. Äärest erkoranz või tumepunane. Pinnal tuhm vaigutaoline kiht, mis läigib nooremates vööndites ja sulab leegis kuumutamisel. Alapind kreemikasvalge või kollane. Poorid on ümarad, 3- 4tk/mm. Seeneliha on kreemikasvalge, sitke, kuid rebimisel lõhenev. On kõikjal sage ja arvukas, kasvab kõigis metsatüüpides ja parkides paljude okas- ja lehtpuuliikide lamatüvedel, tüügastel, kändudel. Tavaliselt kuuse-, männi-, kase- ja lepatüügastel ja kändudel
annaabi.ee 
