Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. a) Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber : suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Seega sõltub pääs parlamenti valijate toetusest. b) Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata kodanike tahe mõjutab vaid seda , mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on , sõltub erkonna ostusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele , eriti suletud nimekirjade puhul. Kritiseeritakse sedagi , et valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsünaline erakondlik positsioon. Teisest küljest jälle ei lähe hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul läksid
annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. VALITSUSE MOODUSTAMINE (§ 89) ENAMUSVALITSUS kahe või rohkema erkonna võimuliit, millele kuulub üle poolte saadikukohtadest. VÄHEMUSVALITSUS valitsus, mida aktiivselt toetab alla poole parlamendist. Peaminister- valitsusjuht (Jüri Ratas) Ministrid ministeeriumi poliitikud, kesjuhivad riigihalduse mõnd konkreetset valdkonda. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps Rahandusminister Toomas Tõniste Kultuuriminister Indrek Saar RIIGIPEA RIIGIPEA ROLL: Presidentaalse vaöitsemiskorra puhul RIIGIPEA ON POLIITIKAS JUHTIV KUJU
,,Minu mälestused suure Ilmasõja algusest Eesti Vabadussõja lõpuni 1914 - 1920'' ( ilmunud ka Stockholmis nimetuse all ,,Rajusõlmed'' ). II Riigikogu valimiste eel 1923. aastal asutas Pitka uue erakonna Rahvuslik- Vabameelsete Partei, mille peaeesmärgiks seati võitlus riiklike kuritegude vastu. Erakonna häälekandjaks sai ajaleht ,,Eesti'', mis ilmus aastail 1923 - 1924. Valimistel sai J. Pitka partei 20 000 häält ja 4 saadikokohta Riigikokku. Kuid erkonna juhti riigikogulaste hulgas ei olnud, kuna oma valimisringkonnas Petserimaal oli eruadmiral läni kukkunud. See solvas Pitkat hingepõhjani ja ta lahkus 1924.aasta märtsis kogu perega Eestist ( poeg August-Andreas jäi Eestisse, vanem poeg John oli selleks ajaks autoõnnetusel hukunud ). Sõideti koos tütar Linda abikaasa Aleksander Pääreni ja veel tosinajao tuttavatega. Kanadas saadeti ümberasujad immigratsiooniameti poolt läänerannikule, Vaikse
annaabi.ee 
