võimsam plahvatus. Avariisüsteemi grafiitvarred jäid seisma, jõudmata aktiivsesse tsooni isegi mitte pooleldi. Pärast plahvatust Elektrijaama meeskond tegutseb vastavalt avariiolukorra juhendile, millest, nagu hiljem selgub, neil siiski täit ettekujutust pole. Tuumajaama käsutuses pole seadmeid, mis suudaksid mõõta kiirgust, mis siis inimesi tabas. Veerandtunni pärast on kohal esimesed tuletõrjujad, kes asuvad reaktorit kustutama ilma vajaliku erivarustuseta. Põlevad grafiiditükid lükatakse jalgadega plahvatusest tekkinud auku tagasi. Saadud kiirgusdoosidega on ellujäämine välistatud. Tuul kannab reaktori plahvatusest üles kerkinud radioaktiivset tolmu laiali. Ümberkaudsetel elanikel katastroofi kohta infot pole. Väidetavalt teatab tuumajaama direktor 26. aprilli hommikul, et olukord on kontrolli all. Antakse käsk taastada energiaploki normaalne töö mai keskpaigaks, hiljemalt sügiseks 1986.
nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka. Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha. Õpilased saab tegutsema panna ka ilma erivarustuseta ja lühimaa jooksu saab seega kasutada kergejõustiku õppekava sissejuhatausena. Sprintida tuleb näiteks kullimängus, tõkkejooksus, kaugus- ja kolmikhüppes. 2.2 Teatejooks Olümpiamängudel on sprinditeatejooksud nii meestele kui naistele 4*100 m ja 4*400 m. 4*100 m jooksus tuleb teatepulk üle anda täiel kiirusel joostes. Harjutamise tulemusena teab vastuvõtja täpselt, kus vahetus toimub, ja sirutab käe teatepulga järele sellel kohal
distantse üle 1500m pikamaajooksudeka.(1) Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha. (1) 9 Õpilased saab tegutsema panna ka ilma erivarustuseta ja lühimaa jooksu saab seega kasutada kergejõustiku õppekava sissejuhatausena.(1) Sprintida tuleb näiteks kullimängus, tõkkejooksus, kaugus- ja kolmikhüppes.(1) Kooliõpilastele soovitavad sprindinormid ja võrdluseks maailmarekordid seisuga 23.08.2009, on ära toodud lisas 1. 3.1.2 Teatejooks Olümpiamängudel on sprinditeatejooksud nii meestele kui naistele 4*100 m ja 4*400 m. 4*100 m jooksus tuleb teatepulk üle anda täiel kiirusel joostes.(1)
annaabi.ee 
