karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või kännumätaste esinemine Eakad mitmest liigist lehtpuud Puiduseente viljakehade rohke esinemine tüvedel, tüügastel, lamapuidul Koosluste häiluline struktuur ja puistu erivanuselisus Tüükad ja jalalkuivanud puud Mitmes kõdunemisastmes lamapuit Vegetatiivse päritoluga mitmetüvelised puud Kitsalt spetsialiseerunud putuka-, sambliku-, sambla- ja seeneliikide leiukohad Kaitstavate liikide leiukohad Soostuvate metsade tüübirühma järgi jaotuvad nad: Sõnajala kasvukohatüübiks- mineraaliderikas maapinnalähedane põhjavesi, muutlik veetase kiire kõdu lagunemine, viljakad neutraalse reaktsiooniga mulla
salumets, Mänd – palumets. Test 4 Vääriselupaigad 1. Kas väide on tõene või väär? Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Vastus: tõene 2. Tähista vääriselupaigale omased tunnused: a) Ajutine oja, b) Allikate ümbrus, c) Erivanuselisus esimeses rindes, d) Järsk jõekallas, e) Tunnusliikide esinemine, f) Õõnsustega puude esinemine, g) Põlengujäljed puudel 3. Ühenda vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad selle alusel, kus need tunnused on kõige iseloomulikumad ja olulised. a) Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni, õõnsustega puutüved, tavaliselt on metsa all lopsakas rohurinne. – Lehtmetsad,
palumets, kus asub pohla, mustika kasvukohatüüp(ka metsakasvukohatüüp. Koht kus kasvab teatud liiki palju) Metsade klassifitseerimise alused, ordinatsioon. kasvukohatüübid on sarnased, neis kasvab ühiseid liike Vääriselupaigad: On koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutumise suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Tunnused: õõnsustega puude esinemine,allikate ümbrus,ajutine oja,tunnusliikide esinemine,erivanuselisus esimeses rindes,põlengujäljed pudel, järsk jõekallas (häilude esinemine) Metsaloomastik: Selgrootud( hiid-puiduvaablane,tuhatjalgne,laanekukklane);linnud (musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed-
metsmaasikas, jänesekapsas, sarapuu, maikelluke) ja ka Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, naistesõnajalg) Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, pihlakas, metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, angervaks, seaohakas) 4. Vääriselupaigad (Test 4 küsimused) a) Vääriselupaikade tunnused: Ajutine oja, allikate ümbrus, erivanuselisus esimeses rindes, põlengujäljed puudel, järsk jõekallas, tunnusliikide esinemine, õõnsustega puud. b) Vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad: Mitmekesised puistud – Klindimetsad Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel – Veekogude madalad kaldad Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni – Lehtmetsad Rohke varis, esineb häile – Kuusikud ja kuuse segametsad
annaabi.ee 
