koosneb. See on õigusnormi formaalse määratluste tunnuste kogum. KUI.......... (I), SIIS.....................(II), VASTUPIDISEL JUHUL...............(III) Loogiline struktuur koosneb: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon H - õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud, tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, st õiguspärasel viisil. Hüpoteesis on fikseeritud: a) tegu ning teo tagajärg oma aegruumis täpselt piiritletud faabulas ning kõigis eritunnustes; b) see objekt, millele see teoreetiline tegu koos tagajärjega on suunatud kõigis objekti eritunnustes. c) vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud. Absoluutselt määratletud hüpotees (täielikult määratletud) Osaliselt määratletud hüpotees (osaliselt määratletud) D - õigusnormi dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel
millistes seostes õigusnorm koosneb. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normis lähtuda. Õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud, tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, st õiguspärasel viisil. Õigusnormi hüpoteesis on põhimõtteliselt fikseeritud: tegu (tegevus/tegevusetus) ning teo tagajärg, see objekt, millele see teoreetiline tegu koos tagajärjega on suunatud kõigis objekti eritunnustes, vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud (nt grupiviisiline sooritamine kui vastutust raskendav asjaolu). Ilma hüpoteesita ei ole õigusnormi. Hüpoteesid liigitakse: absoluutselt (täielikult) määratletud ja osaliselt määratletud. Absoluutselt määratletud hüpotees esineb nt asjaõigusseaduses. (asi seaduse tähenduses on kehaline ese) Osaliselt määratletud hüpotees esineb kriminaalkoodeksis. (surma põhjustamise eest ettevaatamatuse tõttu)
I osa ülalesitatud vormelis ongi hüpotees - järgnev tähistus loengumapis: H. Õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud (just sellisena eeldatud!), tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, st õiguspärasel viisil. Õigusnormi hüpoteesis on põhimõtteliselt fikseeritud: 1) tegu (tegevus või tegevusetus) ning teo tagajärg oma aegruumis täpselt piiritletud faabulas ning kõigis eritunnustes (selle teoreetilise teo ja tagajärje eritunnusteks on juriidilised faktid, millede ilmnemisel on tegemist just selle mudelolustikuga ning mitte ühegi teisega (juriidilised sündmused ning juriidilised teod: vt selle teema § 2 p 3 - liigitused sõltuvalt tekkimise iseloomust, õigusliku tagajärje poolest ning faktide kogumi järgi; õiguspärased ning õigusvastased teod); 2) see objekt, millele see teoreetiline tegu koos tagajärjega on suunatud kõigis
annaabi.ee 
