c) lahjendatud viinaga hõõruda. ERITUSELUNDITE SÜSTEEM Eritumise all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkinud jääkainete eemaldamist organismist. Lisaks ainevahetuse jääkainetele eritatakse ka organismi sattunud ja selle normaalseks talitluseks mittevajalikud ained või nende laguproduktid nagu näiteks ravimid, alkohol, toidule ja joogile lisatud värvained või konservandid jne. Eritumisfunktsiooni omavad nahk, kuse-, seede- ja hingamiselundid. Nahk eritab jääkaineid higi- ja rasunäärmete kaudu, seedeelundkonnast toimub see roojaga, hingamiselundeist väljahingatava õhuga ning kuseelundeist uriiniga. Alljärgnevalt käsitletakse põhjalikumalt kuseelundkonna ehitust ja talitlust. Ehitus Kuseelundkonna moodustavad neerud (ren), kusejuhad (ureter), kusepõis (vesica urinaria) ja kusiti (urethra) (vt. joonised 1 ja 2). Neerud on
motoorika. - sool toimib ka soolde suubuvate närvide katkemisel - soole siena närvipõimikute hävimisel ei esine peristaltilisi laineid, aga soole seina lihasrakud kontraheeruvad ka NR toimeta (lihastekkelised e müogeensed kokkutõmbed) - peristaltika levib soones vaid ühes suunas, selle määravad soole seina NR. ● Seedetegevuse kiirust mõjutab autonoomse NS üldseisund. PARASÜMPAATIKUSkiirendab SÜMPAATIKUSaeglustab soole eritumisfunktsiooni ja motoorikat. - Kriisisituatsioonis võib sool aktiviseeruda (eksamidiarröa) ● Peensoole sisaldis peab pidevalt edasi iikuma,sulgused on eluohtlikud - soole obstruktsioon e sulgus tekib kui sisaldise liikumine on mehaaniliselt takistatud (liited, kivid); soole peristaltika tugevneb sulgusest kõrgemal; rõhk sooles tõuseb ja pt-l võivad tekkida valud; kestval olukorral võib in surra. KÕHUNÄÄRE ehk pankreas PANCREAS
Peensoole järgnevates osades lisanduv soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Peensoole motoorikat ning eritumist reguleerivad osaliselt humoraalsed tegurid (hormoonid), kuid peamiselt siiski toidumassi põhjustatud lokaalsed refleksid. Kui toidumass venitab soolt, stimuleeritakse sooleseina retseptoreid ja algab reflektoorne motoorika. Seedetegevuse kiirust mõjutab autonoomse ns üldseisund. Parasümpaatikus kiirendab, sümpaatikus aeglustab soole eritumisfunktsiooni ja motoorikat. Kriisiolukorras on sümpaatikuse toime aktiviseerunud ja seedetegevus aeglustub. Oksendamise abil vabaneb organism ärritavast maosisaldisest. Okserefleksi võivad vallandada ka muud, mitte seedekanalist pärinevad ärritid. Okserefleksid reguleerib piklikajus paiknev oksendamiskeskus. Oksendamisele eelneb sageli iiveldus ja rohke süljeeritus. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks.