Nähtused, mis omavad tähendust uurimise ja kohtu jaoks, kuid ei kuulu psühholoogia eksperdi kompetentsi. Näiteks tunnistuste tõepärasuse aste ja kõik sellega seotud küsimused stiilis: "Millega seletada süüdistatava poolt antud tunnistuste muutumist, kas tal on kalduvusi valetamiseks" jne). Selle kohta on KrMS §107 lg4 öeldud järgmist: Kui eksperdile esitatud küsimus on õiguslik või eksperdi eriala väline või kui küsimusele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ega eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist, keeldub ekspert ekspertiisiaktis sellele vastamast. 5. Nähtused, mis on seotud psüühikaga, kuid kuuluvad psühhiaatria kompetentsi. Näiteks süüdistatava võime oma tegude ühiskonnaohtlikkusest aru saada ja neid juhtida. 6. Psühholoogiaekspert (kehtib üldse käitumisteaduste puhul) ei tohi sattuda järgmistesse valedesse rollidesse: "õpetaja"- erinevad pooled ei taju eksperti neutraalsena, vaid
7 2) protokolli tutvustamine uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud isikutele; 3) protokolli lisad. Kui protokollis on esitatud järeldusi, mille mõistmiseks on vaja eriteadmisi, siis märgitakse protokollis järeldusteni jõudmise viis ja selle isiku andmed, kes on eriteadmistele tuginevad järeldused teinud. Kui menetlustoimingus osaleb leppenimega tunnistaja, tehakse menetlustoimingu protokollist koopia, kuhu ei märgita peale leppenime muid isikuandmeid ega võeta tunnistaja allkirja. Protokolli originaal pannakse kriminaaltoimikust eraldi hoitavasse ümbrikusse. Uurimis- või muu menetlustoimingu protokoll antakse läbi lugeda toimingule allutatud isikule ning selles osalenud muule isikule või loetakse nende soovil ette, mille kohta tehakse protokollis märge.
septembrini 2011 kehtinud KrMS § 64 lg-s 4 sisalduvast sõnaühendist ,,erapooletu spetsialist" tuletatud keeldu, et spetsialist ei võiks olla uurimisasutuse töötaja. Ka KrMS § 59 lg-s 2 ei sisaldunud alust spetsialisti taandamiseks kõnealusest töösuhtest lähtuvalt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt oli spetsialisti lubatud tunnistajana üle kuulata tema osalemisel läbiviidud uurimistoimingu asjaolude täpsustamiseks, kuid seejuures oli spetsialistil keelatud teha eriteadmistele tuginevaid järeldusi. (vt RKKKo 3-1-1-82-06, p 12). Sõrmejälje vanuse hindamine, kujutab endast kahtlemata eriteadmistele tugineva järelduse tegemist. Spetsialisti poolt antud ütlused eriteadmistele tugineva järelduse kohta ei ole käsitletavad lubatud tõendina. 3-1-1-50-13 (suunav küsimus) 15.1. Kannatanu kirjeldas H. Vatteri ja tema vahel toimunut alljärgnevalt: ,,võttis mul käest kinni [...] mul oli valus [...] sain ta käest lahti ja läksime mänguväljakule
annaabi.ee 
