Tehnikakolledz Turba hõõrdeteguri määramine Laboritöö nr 1 Tartu 2013 Laboratoorne töö nr 1 Töö eesmärk: Leida hõõrdeteguri sõltuvus kiirusest ja erisurvest. Töövahendid: Tensomeeter, arvuti, turvas, kaalupommid, kaal, kuivatusahi, hõõrdeteguri määramise seade. Tööruumi tingimused: Laboritöö toimus Eesti Maaülikooli labori ruumis. Antud ruumi temperatuur oli keskmiselt 22,6º. Keskmist niiskust mõõta ei saanud, kuna ruumis puudus vastav aparaat, mis keskmist niiskust mõõdaks. Ruum oli puhas ja korras. Töövahendid olid terved, puhtad. Töö käik:
Sisuks teada saada kui suurt koormust on võimalik antud katend vastu võtma ja kas antud konstruktsioon täidab etteantud tingimusi (Evaj = Eüld, lubatud piir +-5%). 2. Nihkepinged sideainega sidumata kihtides ja aluses liikuv- ja omakoormusest. Sõltub kontaktpinna erisurves, sisehõõrdenurgast, nidususest, elastsusmoodulitest, kihipaksusest, koormusintensiivsusest. 3. Tõmbepinged kõigi asfaltbetoonkihtide alapinnas. Sõltub elastsusmoodulitest, kihipaksustest, kontaktpinna erisurvest, asfaldi tõmbetugevusest, erinevatest teguritest, mis sõltuvad tee klassist, koormustest ja AB täitematerjalidest. 4. Arvutus külmakergetele. Sõltub klimaatilistest tingimustest sh külmumissügavusest, pinnaste külmakerkelisusest, soojustehnilistest ekvivalentidest, pinnasevee arvutuslikust tasemest. 10) Liiklusloendus ja koormussagedus (viimase märksõnaks siirdetegur, 10t telg) Katendiarvutuse põhiosaks on koormussagedus, kus sõiduautode hulk ei oma tähtsust, sõiduautod
Järgnevalt punkti A kohalt abstsissteljele mõõdetakse 1 radiaan paremale ja sellest punktist vertikaallõik BE on dünaamilise kaadumismomendi õlg. 40 3. Laeva püstuvus Tuule jõud rakendub laevale ebaühtlaselt ja sõltub kõrgusest vee kohal ning samuti voolujoonelisusest. Arvutuste lihtsustamiseks on tavaks tuulejõudu vaadelda liitjõuna, mis moodustub tuule erisurvest pv purjestuspindalale Av . Purjestuspindala Av on C külgprojektsioon laeva veepealsest osast. Erisurve saadakse Registri tabelitest -- sõltuvalt laeva navigatsiooni piirkonnast ja purjestuspindala aplikaadist, s.t. Av raskuskeskme kõrgusest zv . Eeldadakse, et tuule jõud mõjub purjestus- keskmesse. Kreeniva dünaamilise momendi õlg määratakse valemiga: M d .kr p A GZ d .kr =
spetsiaalsed sulamid, seadmed ja tehnoloogia, vt.1-II, lk. 187-190. Erosioonkulumine tekib vedeliku- või gaasivoo mõjul metallpinnale. Põhimõtteliselt on see metalli kohalik väsimus ja purunemine korduvate mikrolöökide tulemusel (laevakruvid, hüdro- ja gaasiturbiinilabad, torustik, armatuur jne.). Kulumine hõõrdepaarides sõltub paari hõõrdetegurist, määrimisest, erisurvest ja teistest teguritest, mille arutlemine on väljaspool metallide termotöötlemise temaatikast. On liik, kus metall kulub korduvate löökide ja kohaliku plastse deformatsiooni mõju tulemusena. Nendes tingimustes töötavad sellised detailid nagu raudtee rööbaste ristid, roomemasinate roomikute lülid, kivipurustite lõugad, ekskavaatori koppade hambad, buldooserite noad jt. Nende valmistamiseks kasutatakse suure süsiniku ja mangaanisisaldusega terast 11013 (X120CrMn12)- 1,1-
0 - 4400 0 - 3900 Akupinge/ 24 / 1,7 - - - mahutavus Ah 500 950 1500 Jõudlus betoonis, 440 500 130* 290 mm/min (Ø 8 mm) Kaal, kg 3,5 2,3 5,9 10,8 33) Millest sõltub pinnase tihenemine rullimisel. Praktikas pinnase tihenemine sõltub: · pinnase tüübist · kihi paksusest · tihendusmasina tüübist · erisurvest · tihendamise intensiivsusest · kordade (ülesõitude, löökide) arvust, · pinnase niiskusest Rullimiskordade arv oleneb pinnase liigist ja rulli tüübist. Pneumoratasrullidega tuleb pinnase täielikuks tihendamiseks rullida liivas 3...4 korda, saviliiva 4...6 korda keskmisi ja raskeid liivsavi 6..8 korda. Silerullidega tuleb rullida kaks korda rohkem ja hammasrullidega 1,5 korda rohkem. Teede ehitusnorm (SNiP 3.06.03-85) näeb ette tihendamise kihiti paksusega kuni 0.3...
- madal lubatav töötemperatuur hrdepinnal (300oC), hetkeliselt kuni 800 °C. - väike hrdetegur lis töötamisel suurtel kiirustel, mis teeb gabariidid suureks; - väike kulumiskindlus suurtel koormustel ja kiirustel; -väike tugevus mittemetalsete lisandite ja alusmetalli vahel. See viib abrasiivosakeste väljamurenemisele ja li mustumisele. - krge maksumus, kuna sisaldab kalleid materjale (Sn, Cu). Hrdetegur sltub ka töötingimustest ( libisemise kiirusest, erisurvest, li hulgast ja tüübist, likanalite konstruktsioonist). Hrdetegur kuival hrdumisel on 0,2-0,35. Ülekuumenemise vältimiseks asetatakse hrdepaar lisse. See suurendab hrdepaari tööiga, tagab sujuva lülituse ja jahutuse, kuigi hrdetegur väheneb ligi 3 korda. Vase baasil PFM koostis (mass %) Tabel 5.1 Mark/maa Cu Sn Pb C SiO2 Muud
annaabi.ee 
