meeste eestkostest, käsutasid ise oma varandust ja sõlmisid abilusid omaenda soovi kohaselt. Mitmetest naistest said avalikkuses tuntud inimesed. Ehituskunst Roomlased võtsid õppust kreeklaste ehituskunstist, suutsid neid aga peagi oma meisterlikkuselt ületada. Peamise ehitusmaterjalina kasutati põletatud tellist, mida pidulikemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt lubas roomlastel konstrueerida kaari, võlve ja kupleid, mis eristavadki rooma-aegseid ehitisi varasematest kreeka omadest. Ehitiste vaälispinda ja interjööri kaunistati aga kreekapäraste sammaste ja poolsammastega. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekordne nelinurkse põhiplaaniga kivist maja, mille keskmes paiknes igast küljest muude ruumidega piiratud ristkülikukujuline atrium. Aatriumi kohal oli katus avatud, nii et päevavalgus pääses ruumi otse ülalt. Aatriumi keskel oli aga väike bassein, mis kogus katuseavast sisse sadavat vihmavett
Viljakehi leiab harilikult sügisel, ning nad on head söögiseened. Külmaseente seeneniidistik levib puude juurtel ja tüvedel koore all, tekitades enamasti perifeerset puidumädanikku. Kuusel võib külmaseen põhjustada ka juurepessukahjustusele sarnast tüve südamemädanikku. Külmaseenest nakatunud puude juurtel ja tüvedel esineb rohke vaigujooks, koore all võib sageli näha valget seenekilet või musti seenevääte risomorfe. Viimased kaks tunnust eristavadki selgelt külmaseent juurepessukahjustusest. Külmaseenekahjustuse üldpilt sarnaneb juurepessu põhjustatud kahjustusega. Mõlemal juhul juured mädanevad, puudel esineb vaigujooks, juurdekasv pidurdub, võra hõreneb. Nõrgestatud puid asustavad tüvekahjurid ning lõpuks puu kuivab. Külmaseenekahjustusi esineb igas vanuses puistutes. Tavaline on see keskealistes ja vanemates kuusikutes, eriti ohustatud on aga alla 10-aastased männinoorendikud happelistel
tõmmu-külmaseen (A. ostoyae), milline nakatab liivmuldadel kasvavaid noori mände. Seenniidistik levib juurtel ja tüvedel koore all, tekitades perifeerset puidumädanikku. Kuusel võib külmaseen põhjustada ka juurepessu kahjustusele sarnast tüve südamemädanikku. Külmaseentest nakatatud puude juurtel ja tüvedel esineb tugev vaigujooks, koore all võib näha valget seenkilet või musti seenevääte (risomorfe). Need tunnused eristavadki selgelt külmaseent juurepessu kahjustustest. Külmaseened kahjustavad puistuid erinevates vanustes, kuid ohtlikem on see happelistel liivmuldadel kasvavatele noortele männikutele. Külmaseened kahjustavad ka lehtpuid. Tõrje on väga komplitseeritud ja veidi aitab külmaseene leviku tõkestamisele kaasa puuliikide vaheldus ja mitte väga tihedate okaspuukultuuride rajamine. Põleseen (Rhizina undulata) võib põhjustada märkimisväärseid kahjustusi põlendikele istutatud männikultuurides