(tekib hüdrops ehk liigveesus), rõhk sisekõrvas suureneb (loomadel aga endolümfiava sulgemine ei anna seda haigust). Sellest tingituna võib sisekõrva sein puruneda ning kuna poolringkanalid ei saa tavapäraselt töötada, häirub võime säilitada tasakaalu. Lisaks kanalitele on sisekõrvas veel "tigu", mis võib samuti rõhu tõttu kahjustuda. "Tigu" on kuulmisorgan, mis muudab heli elektriliseks signaaliks ning saadab selle ajule, et me helisid eristaksime ja mõistaksime. Kui vedeliku kogunemisest kahjustub ka "tigu", siis kaasneb tasakaaluhäiretele kuulmislangus. Tasakaaluhäire ning pearinglus ilmnevad äkki, ilma hoiatavate sümptomiteta. Pearingluse tõttu esineb tihti ka iiveldust ja oksendamist, mis aga ei anna haigele kergendust. Häirivaks on ka surumistunne haiges kõrvas ning kohin ehk tinnitus. Meniere'i haiguse atakiga haige on väga ärritunud, tal on raske silmi lahti hoida, kuna silmade
(tekib hüdrops ehk liigveesus), rõhk sisekõrvas suureneb (loomadel aga endolümfiava sulgemine ei anna seda haigust). Sellest tingituna võib sisekõrva sein puruneda ning kuna poolringkanalid ei saa tavapäraselt töötada, häirub võime säilitada tasakaalu. Lisaks kanalitele on sisekõrvas veel "tigu", mis võib samuti rõhu tõttu kahjustuda. "Tigu" on kuulmisorgan, mis muudab heli elektriliseks signaaliks ning saadab selle ajule, et me helisid eristaksime ja mõistaksime. Kui vedeliku kogunemisest kahjustub ka "tigu", siis kaasneb tasakaaluhäiretele kuulmislangus. Tasakaaluhäire ning pearinglus ilmnevad äkki, ilma hoiatavate sümptomiteta. Pearingluse tõttu esineb tihti ka iiveldust ja oksendamist, mis aga ei anna haigele kergendust. Häirivaks on ka surumistunne haiges kõrvas ning kohin ehk tinnitus. Meniere'i haiguse atakiga haige on väga ärritunud, tal on raske silmi lahti hoida, kuna silmade
Seega tervik on osade summa. Elemendid saavad oma tähenduse alles tajus mõtestatud terviku kokkupanemisel. (Psühholoogia ongi terviku mõistmine). Tajusüsteem täidab teatud ülesandeid. Neid ülesandeid, mida tajusüsteem loomulikes tingimustes teeb, mudeldatakse lihtsates katsetes. Objektide ja kujundite tajumise astmed (ja standardsed tajuülesanded): 1. Lihtsaim on avastamisülesanne ehk detekteerimine. Saame aru, et midagi nüüd juhtus või toimus, ilma, et eristaksime, mis see oli. Kas oli või ei olnud. Aistingute ja taju vahel on raske erinevust teha, sest taju taandubki lihtsale aistingule siinkohal. Nt: Inimestele lastakse aeg-ajalt mingisugust müra või signaali ning inimene peab ütlema (ehk avastama), kas signaal oli või ei olnud. 2. Diskrimineerimine ehk eristamisülesanne. See tähendab lihtsat eristamist ehk tajusüsteem on võimeline tajuma, kas midagi on teisest erinev. Eristamine lähtub ka kategooriatest
annaabi.ee 
